Erinevus lehekülje "Rannik" redaktsioonide vahel
(New page: '''Rannik''' on maismaa ja suure veekogu (mere, suure järve) siirdeala; hõlmab randla koos naabruses oleva maismaa (seda nimetatakse ka rannikumaaks) ja veealaga (seda nimetatakse ka...) |
(kategooria ja lingid) |
||
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Rannik''' on maismaa ja suure veekogu (mere, suure järve) siirdeala | + | '''Rannik''' on maismaa ja suure veekogu ([[meri|mere]], suure järve) siirdeala, mis hõlmab [[randla]] koos naabruses oleva maismaa (seda nimetatakse ka rannikumaaks) ja veealaga (seda nimetatakse ka rannikumereks) ning ranna lähedased [[saar]]ed. |
| − | Eesti Entsüklopeedia 8. kd, lk 29, Tallinn 1995 | + | Ranniku tekke, pinnamoe ja [[rannajoon]]e liigestatuse järgi eristatakse peamiselt järgmisi rannikuid: fjordrannik, dalmaatsia (rannajoon jäljendab kurdude pikitelge), skäärrannik, riarannik, laguunrannik, limaanrannik, laherannik, araali (tuuletekkeliste pinnavormide üleujutamisel moodustunud, tugevasti liigestunud rannajoon) ja õgurrannikut (rannajoon enam-vähem sirge), mõnikord ka organismide elutegevuse tagajärjel kujunenud mangroov- ja korallrannikut. Tektoonilise liikumise järgi eristatakse kerke- (nt. Loode-Eestis) ja vajumisrannikut (nt. Hollandis), geoloogiliste struktuuride (peamiselt kurdude pikitelje) ja rannajoone suuna vahekorra järgi piki-, põik- ja diagonaalrannikut. Suurem osa Eesti rannikut on laherannik, nt Lahemaa ja Saaremaa lõunarannik.<ref>Eesti Entsüklopeedia 8. kd, lk 29, Tallinn 1995</ref> |
| + | |||
| + | ==Viited== | ||
| + | {{viited}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Kartograafia]] | ||
Viimane redaktsioon: 11. november 2016, kell 00:20
Rannik on maismaa ja suure veekogu (mere, suure järve) siirdeala, mis hõlmab randla koos naabruses oleva maismaa (seda nimetatakse ka rannikumaaks) ja veealaga (seda nimetatakse ka rannikumereks) ning ranna lähedased saared.
Ranniku tekke, pinnamoe ja rannajoone liigestatuse järgi eristatakse peamiselt järgmisi rannikuid: fjordrannik, dalmaatsia (rannajoon jäljendab kurdude pikitelge), skäärrannik, riarannik, laguunrannik, limaanrannik, laherannik, araali (tuuletekkeliste pinnavormide üleujutamisel moodustunud, tugevasti liigestunud rannajoon) ja õgurrannikut (rannajoon enam-vähem sirge), mõnikord ka organismide elutegevuse tagajärjel kujunenud mangroov- ja korallrannikut. Tektoonilise liikumise järgi eristatakse kerke- (nt. Loode-Eestis) ja vajumisrannikut (nt. Hollandis), geoloogiliste struktuuride (peamiselt kurdude pikitelje) ja rannajoone suuna vahekorra järgi piki-, põik- ja diagonaalrannikut. Suurem osa Eesti rannikut on laherannik, nt Lahemaa ja Saaremaa lõunarannik.[1]
Viited
- ↑ Eesti Entsüklopeedia 8. kd, lk 29, Tallinn 1995
