Erinevus lehekülje "Batüsfäär" redaktsioonide vahel
P (3 redaktsiooni) |
|||
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Batüsfäär''' ( | + | '''Batüsfäär''' (kreeka keeles ''bathys'' ’sügav’ + ''sphaira'' ’kera’) on [[laev]]alt [[tross]]i otsas vette lastav süvaveekuul, mille põhiosa on inimesi, teduslikku aparatuuri, elutegevust tagavaid seadmeid, prožektoreid, filmi- ja fotoaparatuuri jms mahutav teraskamber. Batüsfääri ühendab laevaga kaabel. Esimese batüsfääri ehitas 1929. aastal USA insener O. Barton. 1930 laskusid USA bioloog W. Beebe ja O. Barton batüsfääriga Bermuda saarte juures 435 m sügavusse, 1934 jõudsid nad 923 m sügavusse (W. Beebe kirjutas sellest raamatu). 1948 laskus O. Barton batüsfääriga „Benthoscope“ üksinda 1365 m sügavusse, see on batüsfääriga laskumise rekord siiani. Et batüsfäär iseseisvalt liikuda ei saa, on trossi katkemine väga ohtlik. |
==Vaata ka== | ==Vaata ka== | ||
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:19
Batüsfäär (kreeka keeles bathys ’sügav’ + sphaira ’kera’) on laevalt trossi otsas vette lastav süvaveekuul, mille põhiosa on inimesi, teduslikku aparatuuri, elutegevust tagavaid seadmeid, prožektoreid, filmi- ja fotoaparatuuri jms mahutav teraskamber. Batüsfääri ühendab laevaga kaabel. Esimese batüsfääri ehitas 1929. aastal USA insener O. Barton. 1930 laskusid USA bioloog W. Beebe ja O. Barton batüsfääriga Bermuda saarte juures 435 m sügavusse, 1934 jõudsid nad 923 m sügavusse (W. Beebe kirjutas sellest raamatu). 1948 laskus O. Barton batüsfääriga „Benthoscope“ üksinda 1365 m sügavusse, see on batüsfääriga laskumise rekord siiani. Et batüsfäär iseseisvalt liikuda ei saa, on trossi katkemine väga ohtlik.
Vaata ka
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
