Erinevus lehekülje "Rahvusvaheline Mereorganisatsioon" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Uus lehekülg: '{{Organisatsioon | Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = | Pilt = | Pildiallkiri = | Pilt2 = | Pildiallkiri2 = | Lühendnimi = | Kaubamärk = | Tüüp = | Nimi teistes keelt...')
 
(2021. aasta muudatused)
 
(ei näidata 2 kasutaja 9 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 
{{Organisatsioon
 
{{Organisatsioon
| Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi =
+
| Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Rahvusvaheline Mereorganisatsioon
| Pilt =
+
| Pilt = Flag of the International Maritime Organization.svg
| Pildiallkiri =
+
| Pildiallkiri = Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni lipp
| Pilt2 =  
+
| Pilt2 = IMO_peakorter.jpg
| Pildiallkiri2 =
+
| Pildiallkiri2 = Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peakorter
| Lühendnimi =
+
| Lühendnimi = IMO
 
| Kaubamärk =
 
| Kaubamärk =
 
| Tüüp =
 
| Tüüp =
| Nimi teistes keeltes =
+
| Nimi teistes keeltes = ''International Maritime Organization''
| Asutatud =  
+
| Asutatud = 1948
| Asutajad =  
+
| Asutajad = ÜRO
| Liikmed =
+
| Liikmed = 174 riiki
| Juht =
+
| Juht = peasekretär Kitack Lim (alates 1. jaanuarist 2016)
| Peakorter =  
+
| Peakorter = London (Albert Embankment 4)
| Valdkonnad =  
+
| Valdkonnad = meresõidohutus
| Tegutsemispiirkonnad =
+
| Tegutsemispiirkonnad = kogu maailm
| Eelarve =
+
| Eelarve = 65 772 000 £ (2016-2017)
 
| Käive =  
 
| Käive =  
 
| Kasum =  
 
| Kasum =  
| Töötajaid =  
+
| Töötajaid = umbes 300
| Töökeel(ed) =
+
| Töökeel(ed) = inglise, prantsuse, hispaania
| Emaorganisatsioon =
+
| Emaorganisatsioon = Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
 
| Emaettevõte =
 
| Emaettevõte =
 
| Tütarorganisatsioonid =
 
| Tütarorganisatsioonid =
 
| Tütarettevõtted =
 
| Tütarettevõtted =
 
| Lõpetatud =  
 
| Lõpetatud =  
| Tunnuslause =
+
| Tunnuslause = ''Safe, secure and efficient shipping on clean oceans''
| Koduleht =  
+
| Koduleht = [http://www.imo.org/ www.imo.org]
 
| Märkused =
 
| Märkused =
 
}}
 
}}
------------------
 
Veeteede Amet on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liige alates 31.01.1992.
 
  
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juures tegutsev merendusorganisatsioon, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu esindajatega, et edendada meresõidu ohutust ja vältida merereostust. Organisatsiooni peakontor asub Londonis.
+
'''Rahvusvaheline Mereorganisatsioon''' (''International Maritime Organization'' - '''IMO''') on rahvusvaheline merendusorgansatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös merendusvaldkonna esindajatega, et edendada meresõidu ohutust ja vältida [[merereostus]]t. IMO peakorter asub Londonis.
  
IMO dokumentide andmebaas IMODOCS
+
Eesti Vabariik allkirjastas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni asutamiskonventsiooni 31. jaanuaril 1992 ning ühines konventsiooniga 11. veebruaril 1992.<ref name="rt">[https://www.riigiteataja.ee/akt/220062012004 Välisministeeriumi teadaanne]. Välisministeeriumi 20. juuni 2012. a teadaanne – RT II, 20.06.2012, 4.</ref> Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ühineda Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga 11. veebruaril 1992.<ref name="rtii">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13077343 Eesti Vabariigi ühinemise kohta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1948. aasta Genfi konventsiooni ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni 1944. aasta Chicago konventsiooniga]. Ülemnõukogu 11. veebruari 1992. a otsus – RT 1992, 6, 85.</ref>
  
IMO dokumentide jaoks on olemas andmebaas IMODOCS, millele on tasuta ligipääs ning kus on peaaegu kõik dokumendid saadaval kolmes töökeeles (inglise, prantsuse ja hispaania). Komiteede raportid, assambleede resolutsioonid ja nõukogu otsused on saadaval kuues ametlikus keeles: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania.
+
==IMO struktuur==
 +
Kõrgeim organ on assamblee, millesse kuuluvad kõik liikmesriigid ja mis koguneb kord kahe aasta jooksul. Igal assambleel valitakse nõukogu, mis on IMO täitevorgan.
  
Loe juhendit C 105/4/1 (21.09.2010), kuidas teha endale kasutajakonto IMODOCS andmebaasis.
+
Nõukogu 40 liiget valitakse kolmest kategooriast. A-kategooria 10 liiget on suurimad laevandusriigid, Läänemere äärest kuuluvad sellesse kategooriasse Norra ja Venemaa. B-kategooria 10 liiget valitakse riikide seast, milles merekaubandusel on suur osatähtsus, Läänemere äärest kuuluvad sellesse kategooriasse Saksamaa ja Rootsi. C-kategooria 20 liiget valitakse riikide hulgast, milles merevedu või laevajuhtimine on olulised tegevusalad ning nii, et esindaksid kõiki maailma geograafilisi piirkondi. Läänemere äärest on selle kategooria kohaselt nõukogu liige Taani.
  
Riigiasutused saavad teha kasutajakontod oma töötajatele saates vastavasisulise kirja e-posti aadressile vso@vta.ee.
+
Assamblee otsused valmistatakse ette valdkondlikes komisjonides ja alamkomisjonides.
 +
 
 +
===2021. aasta muudatused===
 +
32. assamblee koosolekul detsembris 2021 tehti struktuurimuudatusi:
 +
*174 liikmesriigist kuulub nõukokku varasema 40 asemel 52
 +
*kaheks aastaks valitud nõukoguliikmete asemel pikeneb nende mandaatperiood neljale aastale
 +
 
 +
Rootsi on olnud nõukogu liige IMO algusest peale, välja arvatud viimasel mandaatperioodil. Detsembris 2021 sai Rootsi jälle nõukogu liikmeks.<ref>[https://www.sjofartstidningen.se/sverige-tog-plats-i-imo-radet/ Sverige tog plats i IMO-rådet]. [[Sjöfartstidningen]], 10. detsember 2021</ref>
 +
 
 +
==IMO dokumendid==
 +
IMO dokumentide jaoks on olemas andmebaas IMODOCS, millele on tasuta ligipääs ning kus on peaaegu kõik dokumendid on saadaval kolmes töökeeles - inglise, prantsuse ja hispaania keeles. Komisjonide aruanded, assambleede resolutsioonid ja nõukogu otsused on saadaval kuues ametlikus keeles: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania.
 +
 
 +
==Välislingid==
 +
*[http://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/Home.aspx IMO konventsioonid]
 +
*[http://www.vta.ee/imo-resolutsioonid/ IMO resolutsioonid Veeteede Ameti kodulehel]
 +
 
 +
==Viited==
 +
{{viited}}
 +
 
 +
[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]]

Viimane redaktsioon: 18. detsember 2021, kell 01:14

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni lipp
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni lipp
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peakorter
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni peakorter
Lühendnimi: IMO
Nimi teistes keeltes: International Maritime Organization
Asutatud: 1948
Asutajad: ÜRO
Liikmed: 174 riiki
Juht: peasekretär Kitack Lim (alates 1. jaanuarist 2016)
Peakorter: London (Albert Embankment 4)
Valdkonnad: meresõidohutus
Tegutsemispiirkonnad: kogu maailm
Eelarve: 65 772 000 £ (2016-2017)
Töötajaid: umbes 300
Töökeel(ed): inglise, prantsuse, hispaania
Emaorganisatsioon: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
Tunnuslause: Safe, secure and efficient shipping on clean oceans
Koduleht: www.imo.org

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (International Maritime Organization - IMO) on rahvusvaheline merendusorgansatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös merendusvaldkonna esindajatega, et edendada meresõidu ohutust ja vältida merereostust. IMO peakorter asub Londonis.

Eesti Vabariik allkirjastas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni asutamiskonventsiooni 31. jaanuaril 1992 ning ühines konventsiooniga 11. veebruaril 1992.[1] Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ühineda Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga 11. veebruaril 1992.[2]

IMO struktuur

Kõrgeim organ on assamblee, millesse kuuluvad kõik liikmesriigid ja mis koguneb kord kahe aasta jooksul. Igal assambleel valitakse nõukogu, mis on IMO täitevorgan.

Nõukogu 40 liiget valitakse kolmest kategooriast. A-kategooria 10 liiget on suurimad laevandusriigid, Läänemere äärest kuuluvad sellesse kategooriasse Norra ja Venemaa. B-kategooria 10 liiget valitakse riikide seast, milles merekaubandusel on suur osatähtsus, Läänemere äärest kuuluvad sellesse kategooriasse Saksamaa ja Rootsi. C-kategooria 20 liiget valitakse riikide hulgast, milles merevedu või laevajuhtimine on olulised tegevusalad ning nii, et esindaksid kõiki maailma geograafilisi piirkondi. Läänemere äärest on selle kategooria kohaselt nõukogu liige Taani.

Assamblee otsused valmistatakse ette valdkondlikes komisjonides ja alamkomisjonides.

2021. aasta muudatused

32. assamblee koosolekul detsembris 2021 tehti struktuurimuudatusi:

  • 174 liikmesriigist kuulub nõukokku varasema 40 asemel 52
  • kaheks aastaks valitud nõukoguliikmete asemel pikeneb nende mandaatperiood neljale aastale

Rootsi on olnud nõukogu liige IMO algusest peale, välja arvatud viimasel mandaatperioodil. Detsembris 2021 sai Rootsi jälle nõukogu liikmeks.[3]

IMO dokumendid

IMO dokumentide jaoks on olemas andmebaas IMODOCS, millele on tasuta ligipääs ning kus on peaaegu kõik dokumendid on saadaval kolmes töökeeles - inglise, prantsuse ja hispaania keeles. Komisjonide aruanded, assambleede resolutsioonid ja nõukogu otsused on saadaval kuues ametlikus keeles: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania.

Välislingid

Viited