WASA

Laeva andmed
Reisilaev WASA ja pukser TRIKS Pärnu sadamas
Nimi:	WASA (1871–1920) VASA (1920–1939) BANGA (1939–1941) VT-526 (1941–1942) FJODOROV (1942–1943) BANGA (1943–1952)
Ehitusaasta:	1871
Ehituskoht:	Stockholm, Rootsi
Tüüp:	aurik
Staatus:	lammutatud
Maksimaalne pikkus:	54,6 m
Maksimaalne laius:	7,56 m
Süvis:	3,66 m
Mass-veeväljasurve:	800 t
Kiirus:	9,5 sõlme
Peamasin:	aurumasin, 350 hj

Ajalugu

• Aurik ehitati 1871. aastal Stockholmis. Laeva mõõtmeiks oli 54,6 x 7,56 x 3,66 meetrit. Laeva mass-veeväljasurve oli 800 tonni. 350 hj aurumasin andis talle kiiruseks 9,5 sõlme (17,6 km/h). Laeva esimeseks nimeks sai WASA.
• Laev vedas esialgu kaupa ja reisijaid Peterburi-Turu-Tornio liinil. 1876. aastast sõitis WASA Helsingi-Vaasa liinil. 1880. aastate keskpaigast sõitis laev aga Stockholmi-Turu-Helsingi liinil.
• 1899. aastal ostis selle kena valge auriku Pärnu kaubamaja ja laevandusettevõte H. D. Schmidt, mis aastal 1914 müüs ta edasi sama linna laevaomanike seltskonnale. Liinisõite see laev teha ei saanud, kuna 31. mail 1915 rekvireeriti WASA Balti laevastikku. Esialgu määrati WASA transpordilaevaks (tol ajal veolaevaks). Ta relvastati kahe 47 mm kahuri ja ühe 88 mm kuulipildujaga. Sama aasta 9. juulist sai transpordilaevast traaler No 23. 18. juulist 1916 sai WASAst uuesti transpordilaev, kuid ainult 1 kuu ja 11 päeva pärast oli WASA määratud vahikaatrite emalaevaks Lääne-Eesti saarestikus.
• 1918. aasta 12. aprillil võtsid sakslased WASA Helsingis oma käsutusse. Imekombel aga jõudis WASA veel samal aastal oma Pärnu omanikeni, kuid 1919. aasta jaanuaris võeti laev Eesti sõjalaevastikku. Eesti Mereväe juhataja Johan Pitka määras laevale komandöriks lipnik Ruben Oderi ja 22. jaanuaril sõitis WASA Tallinnast mitme eriülesande täitmiseks Liepajasse.
• Lisaks meeskonnale oli WASA-l seekord peal 16-meheline relvastatud kooliõpilaste rühm, aga ka hulk elukutselisi meremehi, sest Lätist loodeti ära tuua sakslaste poolt sinna viidud jäämurdjad GERKULES ja HAMBURG,pukserid SUUROP (miiniveeskja) ja STINT ning tanker OSTSEE. Vajaduse korral tuli Eestisse tuua ka Läti ajutine valitsus.
• Liepaja sadamasse jõuti 24. jaanuaril. Komandör Oder läks linna Läti valitsust otsima, koolipoisid pidasid laeval vahiteenistust ja jalutasid vahist vabal ajal linnas. Nende ülem lipnik Johannes Rosental oli poistel soovitanud lätlaste meeleolu tõstmiseks rääkida neile olukorrast Eestis. Sest meil olid selleks ajaks punased välja aetud ka Narvast, Läti Vabariigi võimu all aga oli vaid Liepaja ümbrus umbes 60 km raadiuses ja sedagi sakslaste Landeswehri ning Rauddiviisi toel.
• 27.-30. jaanuaril käis kogu meie koolipoiste rühm Kuramaa rindel, olles kaitsesalgaks Läti ministrile Bekersile. Seejuures vallutati Saksa-Läti-Eesti ühisrünnakuga naabruses olnud Skrunda. Ründajate hulgas oli ka Bruno Aleksander Linneberg, kellest 20 aastat hiljem sai Eesti Merejõudude viimane staabiülem.
• Eesti õppursõdureid hämmastasid Läti mõned kohalikud kombed. Esiteks see, et iga söögikorra juurde, aga ka luurele minnes, rüübati teeklaasi täis Saksa rummi. Teiseks see, et rindel oli põhimõte vastastikku vange mitte võtta ehk kõik vangisattunud lasti kohapeal maha.
• Vahepeal käis WASA ära Ida-Preisimaa sadamas Danzigis (praegu Gdansk Poolas). Sealt üritati kätte saada äraaetud Eesti laevu, kuid tulutult.
• 1. veebruaril Liepajasse tagasi jõudnud WASA-l peeti kaks päeva Eesti-Läti pidusööminguid ja seejärel sõideti Tallinna tagasi. Läti valitsus jäi sedapuhku Liepajasse paigale, küll aga asus laevale kümmekond Läti ohvitseri, kes kavatsesid liituda Eestis formeeritavate Läti väeosadega. Liepajast sõitsid Tallinna ka polkovnikud Aleksei Friedrich Leonid, krahv von der Pahlen ja Aleksandr Radzjanko, kellest said silmapaistvad tegelased Vene valgete liikumises. Ruumi WASA-l kõigi nende kõrgete ja vähemtähtsate härrade vedamiseks jätkus, sest ta reisijatekajuteis oli I klassi kohti 43, II klassi kohti 39 ja lihtrahvale määratud III klaasi kohti 200.
• 1920. aastal anti WASA tagasi omanikele Pärnus. Laev sõitis Stockholmi-Helsingi-Tallinna liinil ja seejärel Pärnu-Riia liinil. Laeva nimi muutus WASA-st VASA-ks. 1939. aasta algul ostis ligi 70-aastase auriku Läti riiklik aurulaevandus. Laev sai uueks nimeks BANGA ja hakkas tegema kruiise Läänemerel. Kruiiside sõitmine lõppes, kui Lätis kehtestati nõukogude võim. Peale Saksa-Vene sõja algust sai BANGA-st 7. juulil 1941 transpordilaev VT-526 Balti laevastikus. Sama aasta suve lõpust oli ta Leningradis (praegu Peterburi), kus talle 1942 anti uueks nimeks FJODOROV, kuid juba juulis 1943 sai ta tagasi nime BANGA.
• BANGA hukkus 28. novembril 1944 Liivi lahe põhjaotsas, Kihnust 15 km loode pool oleval Ipsi madalal. Laev oli teel Virtsust Riiga, kuid Riiga ta ei jõudnud. Poolel teel sõitis laev kividel oma põhja puruks.
• Järgmisel päeval olevat torm laeva uputanud. Vana laeva vrakk tõsteti põhjast üles 1952. aastal ja lõigati vanarauaks.

Kirjandus

• Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.