Erinevus lehekülje "WASA" redaktsioonide vahel
P |
(→Ajalugu: toim) |
||
| 106. rida: | 106. rida: | ||
}} | }} | ||
==Ajalugu== | ==Ajalugu== | ||
| − | *[[Aurik]] ehitati 1871. aastal Stockholmis. | + | *[[Aurik]] ehitati 1871. aastal Stockholmis. Laev oli 54,6 m pikk ja 7,56 m lai süvisega 3,66 m. Laeva mass-[[veeväljasurve]] oli 800 t. 350 hj [[aurumasin]] andis kiiruse 9,5 [[Sõlm (kiirusühik)|sõlme]] (17,6 km/h). Laeva esimeseks nimeks sai '''WASA'''. |
*Laev vedas esialgu kaupa ja reisijaid Peterburi-Turu-Tornio liinil. 1876. aastast sõitis WASA Helsingi-Vaasa liinil. 1880. aastate keskpaigast sõitis laev aga Stockholmi-Turu-Helsingi liinil. | *Laev vedas esialgu kaupa ja reisijaid Peterburi-Turu-Tornio liinil. 1876. aastast sõitis WASA Helsingi-Vaasa liinil. 1880. aastate keskpaigast sõitis laev aga Stockholmi-Turu-Helsingi liinil. | ||
| − | *1899. aastal ostis selle | + | *1899. aastal ostis selle valge auriku Pärnu kaubamaja ja laevandusettevõte H. D. Schmidt, mis 1914. aastal müüs selle edasi Pärnu laevaomanikele. Liinisõite see laev teha ei saanud, sest 31. mail 1915 rekvireeriti WASA Balti laevastikku. Esialgu määrati WASA transpordilaevaks (tol ajal veolaevaks). Laev relvastati kahe 47 mm kahuri ja ühe 88 mm kuulipildujaga. Sama aasta 9. juulist sai transpordilaevast traaler No 23. 18. juulist 1916 sai WASAst uuesti transpordilaev, kuid ainult 1 kuu ja 11 päeva pärast oli WASA määratud vahikaatrite emalaevaks Lääne-Eesti saarestikus. |
| − | *1918. aasta 12. aprillil võtsid sakslased WASA Helsingis oma käsutusse. | + | *1918. aasta 12. aprillil võtsid sakslased WASA Helsingis oma käsutusse. Siiski jõudis WASA veel samal aastal oma Pärnu omanikeni, kuid 1919. aasta jaanuaris võeti laev Eesti sõjalaevastikku. Eesti Mereväe juhataja [[Johan Pitka]] määras laevale komandöriks lipnik Ruben Oderi ja 22. jaanuaril sõitis WASA Tallinnast mitme eriülesande täitmiseks Liepajasse. |
| − | *Lisaks meeskonnale oli WASA-l seekord | + | *Lisaks meeskonnale oli WASA-l seekord 16-liikmeline relvastatud kooliõpilaste rühm, aga ka hulk elukutselisi meremehi, sest Lätist loodeti Saksa väe käest ära tuua sinna viidud [[jäämurdja]]d [[GERKULES]] ja [[HAMBURG]], [[pukser]]id [[SUUROP (miiniveeskja)]] ja [[STINT]] ning tanker [[OSTSEE]]. Vajaduse korral tuli Eestisse tuua ka Läti ajutine valitsus. |
| − | *Liepaja sadamasse jõuti 24. jaanuaril. Komandör Oder läks linna Läti valitsust otsima, koolipoisid pidasid laeval vahiteenistust ja jalutasid vahist vabal ajal linnas. Nende ülem lipnik Johannes Rosental oli poistel soovitanud lätlaste meeleolu tõstmiseks rääkida neile olukorrast Eestis | + | *Liepaja sadamasse jõuti 24. jaanuaril. Komandör Oder läks linna Läti valitsust otsima, koolipoisid pidasid laeval vahiteenistust ja jalutasid vahist vabal ajal linnas. Nende ülem lipnik Johannes Rosental oli poistel soovitanud lätlaste meeleolu tõstmiseks rääkida neile olukorrast Eestis, sest selleks ajaks oli punavägi Narvast välja aetud, Läti Vabariigi võimu all oli aga vaid Liepaja ümbrus umbes 60 km raadiuses ja seegi Saksa Landeswehri ja Rauddiviisi toel. |
| − | *27.-30. | + | *27.-30. jaanuarini käis Eesti koolipoiste rühm Kuramaa rindel ning oli kaitsesalgaks Läti ministrile Bekersile. Seejuures vallutati Saksa-Läti-Eesti ühisrünnakuga naabruses olnud Skrunda. Ründajate hulgas oli ka Bruno Aleksander Linneberg, kellest 20 aastat hiljem sai Eesti Merejõudude viimane staabiülem. |
| − | * | + | *WASA käis Lätist Ida-Preisimaa sadamas Danzigis (Gdanskis). Sealt üritati tulutult kätte saada seal olevaid Eesti laevu. |
| − | + | *1. veebruaril Liepajasse tagasi jõudnud WASA jäi sinna kaheks päevaks ja seejärel sõideti Tallinna tagasi. Läti valitsus jäi sedapuhku Liepajasse, kuid laevale asus kümmekond Läti ohvitseri, kes kavatsesid liituda Eestis formeeritavate Läti väeosadega. Liepajast sõitsid Tallinna ka polkovnikud Aleksei Friedrich Leonid, krahv von der Pahlen ja Aleksandr Radzjanko, kellest said silmapaistvad tegelased Vene valgete liikumises. WASA reisija[[kajut]]eis oli I klassi kohti 43, II klassi kohti 39 ja III klaasi kohti 200. | |
| − | *1. veebruaril Liepajasse tagasi jõudnud WASA | + | *1920. aastal anti WASA tagasi omanikele Pärnus. Laev sõitis Stockholmi-Helsingi-Tallinna liinil ja seejärel Pärnu-Riia liinil. Laeva nimi muutus WASA-st VASA-ks. *1939. aasta algul ostis ligi 70-aastase auriku Läti riiklik aurulaevandus. Laev sai uueks nimeks '''BANGA''' ja hakkas tegema [[kruis]]e Läänemerel. Kruisid lõpetati, kui Lätis kehtestati nõukogude võim. Pärast Saksa-Nõukogude Liidu sõja algust sai BANGAst 7. juulil 1941 transpordilaev '''VT-526''' Balti laevastikus. Sama aasta suve lõpust oli laev Leningradis, kus sellele anti 1942. aastal uus nimi '''FJODOROV''', kuid juba juulis 1943 sai laev tagasi nime BANGA. |
| − | *1920. aastal anti WASA tagasi omanikele Pärnus. Laev sõitis Stockholmi-Helsingi-Tallinna liinil ja seejärel Pärnu-Riia liinil. Laeva nimi muutus WASA-st VASA-ks. 1939. aasta algul ostis ligi 70-aastase auriku Läti riiklik aurulaevandus. Laev sai uueks nimeks '''BANGA''' ja hakkas tegema | + | *BANGA hukkus 28. novembril 1944 Liivi lahe põhjaosas, Kihnust 15 km loode pool oleval Ipsi [[madal]]al. Laev oli teel Virtsust Riiga, kuid Riiga ei jõudnud. Poolel teel sõitis laev kividele. |
| − | *BANGA hukkus 28. novembril 1944 Liivi lahe | + | *Järgmisel päeval olevat torm laeva uputanud. [[Vrakk]] tõsteti üles 1952. aastal ja lammutati. |
| − | *Järgmisel päeval olevat torm laeva uputanud. | ||
==Kirjandus== | ==Kirjandus== | ||
*[[Mati Õun]]. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn. | *[[Mati Õun]]. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn. | ||
[[Kategooria: Eesti sõjalaevad]] | [[Kategooria: Eesti sõjalaevad]] | ||
Viimane redaktsioon: 20. jaanuar 2022, kell 00:11
| Laeva andmed | |
|---|---|
 Reisilaev WASA ja pukser TRIKS Pärnu sadamas | |
| Nimi: | WASA (1871–1920) VASA (1920–1939) BANGA (1939–1941) VT-526 (1941–1942) FJODOROV (1942–1943) BANGA (1943–1952) |
| Ehitusaasta: | 1871 |
| Ehituskoht: | Stockholm, Rootsi |
| Tüüp: | aurik |
| Staatus: | lammutatud |
| Maksimaalne pikkus: | 54,6 m |
| Maksimaalne laius: | 7,56 m |
| Süvis: | 3,66 m |
| Mass-veeväljasurve: | 800 t |
| Kiirus: | 9,5 sõlme |
| Peamasin: | aurumasin, 350 hj |
Ajalugu
- Aurik ehitati 1871. aastal Stockholmis. Laev oli 54,6 m pikk ja 7,56 m lai süvisega 3,66 m. Laeva mass-veeväljasurve oli 800 t. 350 hj aurumasin andis kiiruse 9,5 sõlme (17,6 km/h). Laeva esimeseks nimeks sai WASA.
- Laev vedas esialgu kaupa ja reisijaid Peterburi-Turu-Tornio liinil. 1876. aastast sõitis WASA Helsingi-Vaasa liinil. 1880. aastate keskpaigast sõitis laev aga Stockholmi-Turu-Helsingi liinil.
- 1899. aastal ostis selle valge auriku Pärnu kaubamaja ja laevandusettevõte H. D. Schmidt, mis 1914. aastal müüs selle edasi Pärnu laevaomanikele. Liinisõite see laev teha ei saanud, sest 31. mail 1915 rekvireeriti WASA Balti laevastikku. Esialgu määrati WASA transpordilaevaks (tol ajal veolaevaks). Laev relvastati kahe 47 mm kahuri ja ühe 88 mm kuulipildujaga. Sama aasta 9. juulist sai transpordilaevast traaler No 23. 18. juulist 1916 sai WASAst uuesti transpordilaev, kuid ainult 1 kuu ja 11 päeva pärast oli WASA määratud vahikaatrite emalaevaks Lääne-Eesti saarestikus.
- 1918. aasta 12. aprillil võtsid sakslased WASA Helsingis oma käsutusse. Siiski jõudis WASA veel samal aastal oma Pärnu omanikeni, kuid 1919. aasta jaanuaris võeti laev Eesti sõjalaevastikku. Eesti Mereväe juhataja Johan Pitka määras laevale komandöriks lipnik Ruben Oderi ja 22. jaanuaril sõitis WASA Tallinnast mitme eriülesande täitmiseks Liepajasse.
- Lisaks meeskonnale oli WASA-l seekord 16-liikmeline relvastatud kooliõpilaste rühm, aga ka hulk elukutselisi meremehi, sest Lätist loodeti Saksa väe käest ära tuua sinna viidud jäämurdjad GERKULES ja HAMBURG, pukserid SUUROP (miiniveeskja) ja STINT ning tanker OSTSEE. Vajaduse korral tuli Eestisse tuua ka Läti ajutine valitsus.
- Liepaja sadamasse jõuti 24. jaanuaril. Komandör Oder läks linna Läti valitsust otsima, koolipoisid pidasid laeval vahiteenistust ja jalutasid vahist vabal ajal linnas. Nende ülem lipnik Johannes Rosental oli poistel soovitanud lätlaste meeleolu tõstmiseks rääkida neile olukorrast Eestis, sest selleks ajaks oli punavägi Narvast välja aetud, Läti Vabariigi võimu all oli aga vaid Liepaja ümbrus umbes 60 km raadiuses ja seegi Saksa Landeswehri ja Rauddiviisi toel.
- 27.-30. jaanuarini käis Eesti koolipoiste rühm Kuramaa rindel ning oli kaitsesalgaks Läti ministrile Bekersile. Seejuures vallutati Saksa-Läti-Eesti ühisrünnakuga naabruses olnud Skrunda. Ründajate hulgas oli ka Bruno Aleksander Linneberg, kellest 20 aastat hiljem sai Eesti Merejõudude viimane staabiülem.
- WASA käis Lätist Ida-Preisimaa sadamas Danzigis (Gdanskis). Sealt üritati tulutult kätte saada seal olevaid Eesti laevu.
- 1. veebruaril Liepajasse tagasi jõudnud WASA jäi sinna kaheks päevaks ja seejärel sõideti Tallinna tagasi. Läti valitsus jäi sedapuhku Liepajasse, kuid laevale asus kümmekond Läti ohvitseri, kes kavatsesid liituda Eestis formeeritavate Läti väeosadega. Liepajast sõitsid Tallinna ka polkovnikud Aleksei Friedrich Leonid, krahv von der Pahlen ja Aleksandr Radzjanko, kellest said silmapaistvad tegelased Vene valgete liikumises. WASA reisijakajuteis oli I klassi kohti 43, II klassi kohti 39 ja III klaasi kohti 200.
- 1920. aastal anti WASA tagasi omanikele Pärnus. Laev sõitis Stockholmi-Helsingi-Tallinna liinil ja seejärel Pärnu-Riia liinil. Laeva nimi muutus WASA-st VASA-ks. *1939. aasta algul ostis ligi 70-aastase auriku Läti riiklik aurulaevandus. Laev sai uueks nimeks BANGA ja hakkas tegema kruise Läänemerel. Kruisid lõpetati, kui Lätis kehtestati nõukogude võim. Pärast Saksa-Nõukogude Liidu sõja algust sai BANGAst 7. juulil 1941 transpordilaev VT-526 Balti laevastikus. Sama aasta suve lõpust oli laev Leningradis, kus sellele anti 1942. aastal uus nimi FJODOROV, kuid juba juulis 1943 sai laev tagasi nime BANGA.
- BANGA hukkus 28. novembril 1944 Liivi lahe põhjaosas, Kihnust 15 km loode pool oleval Ipsi madalal. Laev oli teel Virtsust Riiga, kuid Riiga ei jõudnud. Poolel teel sõitis laev kividele.
- Järgmisel päeval olevat torm laeva uputanud. Vrakk tõsteti üles 1952. aastal ja lammutati.
Kirjandus
- Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.
