Erinevus lehekülje "Esileht" redaktsioonide vahel
| 6. rida: | 6. rida: | ||
=Sissejuhatus= | =Sissejuhatus= | ||
| − | 1996. aastal ilmus esmakordselt MERLE nime all tuntuks saanud mereteemaline teatmeteos ametliku pealkirjaga [[Mereleksikon]]. See raamat käsitles tolle aja võimalustele ja autorite arusaamadele tuginevalt meretemaatikat. Tänaseks on ilmunu osaliselt aegunud, hulk vajalikke teemasid puudu, osa käsitletud vääralt või ebapiisavalt. On käsitlemata niisugused olulised teemad nagu „Eesti laevad", „Eesti meremehed" jmt. <br> Samuti on | + | 1996. aastal ilmus esmakordselt MERLE nime all tuntuks saanud mereteemaline teatmeteos ametliku pealkirjaga [[Mereleksikon]]. See raamat käsitles tolle aja võimalustele ja autorite arusaamadele tuginevalt meretemaatikat. Tänaseks on ilmunu osaliselt aegunud, hulk vajalikke teemasid puudu, osa käsitletud vääralt või ebapiisavalt. On käsitlemata niisugused olulised teemad nagu „Eesti laevad", „Eesti meremehed" jmt. <br> Samuti on mitmete Eesti kirjastuste initsiatiivil loodud mitmesuguseid üldentsüklopeediaid ja teisi merendusega seotud raamatuid, mis iseenesest on tänuväärt, aga mereliste asjatundjatega on kontakt nõrk olnud (merega seotud sõnu ja termineid on käsitletud napilt ja tihti ka vääralt tõlkides ning on ka terminitega suvaliselt ringi käidud). <br> 2008. aasta detsembris ilmus küll [[Inglise - Eesti meresõnaraamat]], mis püüab abivahendina tõlkijate jaoks kitsaskohti leevendada. Kuid sellega seoses tekkis vajadus veel ühe väljaande jaoks, mis oleks kui entsüklopeedia ja tavainimeste jaokski huvitav ja mugavalt kasutatav. Vajadus merendusalaselt põhjalikuma kogumiku või teatmeteose järele on ilmne. |
=Teostus= | =Teostus= | ||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
---- | ---- | ||
| − | Merekogumiku võrguversiooni eelised paberkandja ees: artiklite mahtu ei ole vaja piirata, illustratiivset materjali saab lisada rohkem ja vajadusel operatiivselt vahetada, hea ja lihtne kättesaadavus | + | Merekogumiku võrguversiooni eelised paberkandja ees: artiklite mahtu ei ole vaja piirata, illustratiivset materjali saab lisada rohkem ja vajadusel operatiivselt täiendada ja vahetada, hea ja lihtne kättesaadavus, olematud trükikulud jne. Eeskujuks ja ülesehituse aluseks on [http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedia] <br> |
Koostatav merekogumik tuleb eestikeskne ja eestikeelne, so. võimalusel väldime võõrlaene ja võõrsõnu. | Koostatav merekogumik tuleb eestikeskne ja eestikeelne, so. võimalusel väldime võõrlaene ja võõrsõnu. | ||
Redaktsioon: 16. märts 2010, kell 11:26
AUSTATUD MEREHUVILINE!
Merekogumik on mereteemaliste artiklite kogu. Veeteede Amet koondab siia võimalikult palju mereteemaga seotud artikleid, kasutades selleks mediawiki rakendust.
Merekogumikuga tegelejad on mures eestikeelse merendusalase oskuskeele pärast, siinne artiklite kogu püüab elujõulisena hoida meie merealast keelt, koguda tekstides sisalduvat pärandit ja muuhulgas ka tutvustada kõike merendusega seonduvat. Siia kogutakse ainest, mis on otseselt ja vahel ka kaudselt seotud merega.
Sisukord
Sissejuhatus
1996. aastal ilmus esmakordselt MERLE nime all tuntuks saanud mereteemaline teatmeteos ametliku pealkirjaga Mereleksikon. See raamat käsitles tolle aja võimalustele ja autorite arusaamadele tuginevalt meretemaatikat. Tänaseks on ilmunu osaliselt aegunud, hulk vajalikke teemasid puudu, osa käsitletud vääralt või ebapiisavalt. On käsitlemata niisugused olulised teemad nagu „Eesti laevad", „Eesti meremehed" jmt.
Samuti on mitmete Eesti kirjastuste initsiatiivil loodud mitmesuguseid üldentsüklopeediaid ja teisi merendusega seotud raamatuid, mis iseenesest on tänuväärt, aga mereliste asjatundjatega on kontakt nõrk olnud (merega seotud sõnu ja termineid on käsitletud napilt ja tihti ka vääralt tõlkides ning on ka terminitega suvaliselt ringi käidud).
2008. aasta detsembris ilmus küll Inglise - Eesti meresõnaraamat, mis püüab abivahendina tõlkijate jaoks kitsaskohti leevendada. Kuid sellega seoses tekkis vajadus veel ühe väljaande jaoks, mis oleks kui entsüklopeedia ja tavainimeste jaokski huvitav ja mugavalt kasutatav. Vajadus merendusalaselt põhjalikuma kogumiku või teatmeteose järele on ilmne.
Teostus
Veeteede Amet (VA) kui riiklik merendusasutus on valmis kogumiku koostamiseks, sest merenduse ja sellega seonduva populariseerimine ja selgitamine on VA üks põhikirjalistest ülesannetest.
Tänapäevaseid võimalusi ja tehnilisi saavutusi silmas pidades on kavandatav artiklite kogumik kättesaadav kõigile soovijaile Interneti kaudu. Sisuliselt on see mereteemaliste terminite, sündmuste, objektide, isikute jmt. illustreeritud andmekogu, mida pidevalt täiendatakse ja korrigeeritakse, püüab ajaga kaasas käia. Samas oleks siinne infoallikaks ja abiks paljudele merealaste raamatute jm tekstimaterjalide koostajatele.
Merekogumiku võrguversiooni eelised paberkandja ees: artiklite mahtu ei ole vaja piirata, illustratiivset materjali saab lisada rohkem ja vajadusel operatiivselt täiendada ja vahetada, hea ja lihtne kättesaadavus, olematud trükikulud jne. Eeskujuks ja ülesehituse aluseks on Vikipeedia
Koostatav merekogumik tuleb eestikeskne ja eestikeelne, so. võimalusel väldime võõrlaene ja võõrsõnu.
Üleskutse
Tule kaaskirjutajaks, lisa uusi ja ka vanu artikleid, viidates allikatele.
Palume ka kõigil 1996. a Mereleksikoni autoreil võimaluse korral osaleda ka siinse teatmeteose loomisel, täiendades oma varemilmunud artikleid.
Alustada võib lehekülgede Märksõnastik või Start tutvumisega.
Kõik huvitatud on teretulnud nii uute märksõnade ja teemade soovitamisel kui ka uute artiklite koostamisel, ükski „mereline" teema ei tohiks jääda tähelepanuta. Sooviksime kaastöötajatelt eelkõige saada originaalartikleid, varustatuna kirjandusallikatega.
Osavõtt koostamisest (artiklite kirjutamisest) on vabatahtlik.
Igasugused küsimused, nõuanded, soovitused, ettepanekud, tähelepanekud, kaas- ja koostöösoovid on teretulnud aadressil jaan.lutt@vta.ee või malle.hunt@vta.ee
Välislingid
Veeteede Amet
Merekeele nõukojast Veeteede Ameti veebilehel ja koosolekute teokirjad
Loomisel uus merendusalane teatmeteos
