Jahiklassid

jahiklassid - võrdse või ligikaudselt võrdse suuruse ja võistlusväärtusega jahid kuuluvad ühte jahiklassi. Jahiklassid jagunevad ehituslikult ühtlus- ehk monotüüpklassideks, piir- ja vabaklassideks. Jahtide liigitus-, ehitus- ja mõõtmismäärused jahikujundajate, -ehitajate ja -omanike kõikelubatavust. Rangeimad on ühtlusklassijahtide määrused, seetõttu sõltuvad võistluse tulemused pigem võistlejast kui jahist. Piirklassidele on kehtestatud paljudele mõõtmetele, vabaklassides vaid vähestele piirangud, mis võimaldab ehitada erinevate käiguomadustega jahte. Leviku ja riikidevahelise tunnustuse järgi jagunevad jahid riigi- (rahvus-) ja riikidevahelisteks (rahvusvahelisteks) klassideks. IYRU loeb riikidevaheliseks jahiklassiks sellise, mis on levinud vähemalt 6 riigis ning millest võistlustel osaleb kiiljahtidest üle 200, svertpaatidest üle 800 ja purjelaudadest üle 1500 aluse. Kui jahiklassi levik aheneb, võib IYRU riikidevahelise klassi nimetuse ära võtta. Riikidevaheliste jahiklasside seast valib IYRU olümpiaklassid. Riikidevahelised klassid moodustavad nn riikidevahelised klassiliidud ülesandega koos IYRU-ga jahiklassi juhtida ning arendada.

Autor: Enn Oja

Allikas: Mereleksikon, 1996

• Jahiklassid1.gif

  Draakon

• Jahiklassid2.gif

  Kadett

• Jahiklassid3.gif
• Jahiklassid4.gif

  Finn

• Jahiklassid5.gif

  Lenda Hollandlane

• Jahiklassid6.gif

  Tornaaado

• Jahiklassid7.gif

  Star (Täht)

• Jahiklassid8.gif

  Soling