Erinevus lehekülje "Maasadam" redaktsioonide vahel
(New page: '''maasadam''' (/talurahvasadam) - väljaspool kaubalinnu paiknenud ajalooliselt väljakujunenud kaubanduskoht, mida kasutasid peamiselt talupojad ja mõisnikud. Eestis asus enamik maasada...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''maasadam''' (/talurahvasadam) - väljaspool kaubalinnu paiknenud ajalooliselt väljakujunenud kaubanduskoht, mida kasutasid peamiselt talupojad ja mõisnikud. Eestis asus enamik maasadamaid põhjarannikul ja Saaremaal. Kaubalinnad püüdsid nende kui võistlejate tegevust tõkestada, Rootsis ja Soomes kuulutati maasadamad 15.-16. sajandil isegi keelatuteks. Eestis võitlesid oma eeliste eest eeskätt Tallinn ja Kuressaare, Eesti allutamisega Rootsile hakkas keskvõim kaitsma omakorda Tallinna võimukuse vastu Viipurit (/Viiburit) ja Uusimaa linnu. Eesti põhjarannikul kaubeldi maasadamate kaudu peamiselt Soomega, läänerannikul Riia, Pärnu, Tallinna, Kuramaa, Ojamaa ja Stockholmiga. Ajapikku keskvõim tunnistas maasadamate ajaloolist õigust, nt 17. sajandil lubati Virumaal tegutseda Vergi, Toolse ja Mahu maasadamal, 19. sajandi algul ka Käsmu ja Võsu maasadamal, Läänemaal Haapsalul. Kitsendused maasadamatele Soome lahel kaotati 1830.a. | + | '''maasadam''' (/talurahvasadam) - väljaspool kaubalinnu paiknenud ajalooliselt väljakujunenud kaubanduskoht, mida kasutasid peamiselt talupojad ja mõisnikud. <br> |
| + | Eestis asus enamik maasadamaid põhjarannikul ja Saaremaal. Kaubalinnad püüdsid nende kui võistlejate tegevust tõkestada, Rootsis ja Soomes kuulutati maasadamad 15.-16. sajandil isegi keelatuteks. Eestis võitlesid oma eeliste eest eeskätt Tallinn ja Kuressaare, Eesti allutamisega Rootsile hakkas keskvõim kaitsma omakorda Tallinna võimukuse vastu Viipurit (/Viiburit) ja Uusimaa linnu. | ||
| + | |||
| + | Eesti põhjarannikul kaubeldi maasadamate kaudu peamiselt Soomega, läänerannikul Riia, Pärnu, Tallinna, Kuramaa, Ojamaa ja Stockholmiga. Ajapikku keskvõim tunnistas maasadamate ajaloolist õigust, nt 17. sajandil lubati Virumaal tegutseda Vergi, Toolse ja Mahu maasadamal, 19. sajandi algul ka Käsmu ja Võsu maasadamal, Läänemaal Haapsalul. Kitsendused maasadamatele Soome lahel kaotati 1830.a. | ||
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
Allikas: Mereleksikon, 1996 | Allikas: Mereleksikon, 1996 | ||
Redaktsioon: 5. aprill 2010, kell 08:53
maasadam (/talurahvasadam) - väljaspool kaubalinnu paiknenud ajalooliselt väljakujunenud kaubanduskoht, mida kasutasid peamiselt talupojad ja mõisnikud.
Eestis asus enamik maasadamaid põhjarannikul ja Saaremaal. Kaubalinnad püüdsid nende kui võistlejate tegevust tõkestada, Rootsis ja Soomes kuulutati maasadamad 15.-16. sajandil isegi keelatuteks. Eestis võitlesid oma eeliste eest eeskätt Tallinn ja Kuressaare, Eesti allutamisega Rootsile hakkas keskvõim kaitsma omakorda Tallinna võimukuse vastu Viipurit (/Viiburit) ja Uusimaa linnu.
Eesti põhjarannikul kaubeldi maasadamate kaudu peamiselt Soomega, läänerannikul Riia, Pärnu, Tallinna, Kuramaa, Ojamaa ja Stockholmiga. Ajapikku keskvõim tunnistas maasadamate ajaloolist õigust, nt 17. sajandil lubati Virumaal tegutseda Vergi, Toolse ja Mahu maasadamal, 19. sajandi algul ka Käsmu ja Võsu maasadamal, Läänemaal Haapsalul. Kitsendused maasadamatele Soome lahel kaotati 1830.a.
Autor: Enn Oja
Allikas: Mereleksikon, 1996
