Erinevus lehekülje "Muul" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P
14. rida: 14. rida:
 
*[[Prangli]] Kelnase sadama 2 kaitsemuuli ja randumissild (1936—1937, kokku 300 m)
 
*[[Prangli]] Kelnase sadama 2 kaitsemuuli ja randumissild (1936—1937, kokku 300 m)
 
*[[Vormsi]] Sviby sadama ühendusmuul (1932—1933, 171 m)
 
*[[Vormsi]] Sviby sadama ühendusmuul (1932—1933, 171 m)
*[[Kihnu]] sadama muul (1936, 200 m)
+
*[[Kihnu sadam]]a muul (1936, 200 m)
 
*Peipsil Mustvees, Võrtsjärvel Emajõe väljavoolul jm olevad muulid.
 
*Peipsil Mustvees, Võrtsjärvel Emajõe väljavoolul jm olevad muulid.
  

Redaktsioon: 22. märts 2011, kell 23:18

Pärnu läänemuul

Muul (ladina moles) on loodusliku kaitseta sadama kaitseks merre ehitatud või kaldalt merre ulatuv, ka jõe suuet lainete ja uhtlainete eest kaitsev tamm.

Muuli sadamapoolne külg võib olla kohandatud laevade sildumiskaiks. Muuli ehitamiseks on palju variante:

  • kivipuiste fašiinalusel
  • sulundvaiad
  • kärgkastid
  • suured kivi- ja betoonmassiivid
  • muud tarindid, mille valik oleneb vee sügavusest, lainetusest ja merepõhja geoloogilisest eripärast.

Eestis on mitu kividest laotud pikka muuli:

  • Pärnu jõe muulid (ehitatud 1864, ulatuvad merre 2 km, kogupikkus umbes 5 km)
  • Orjaku sadama muulid (1912 ja 1938, kaitsemuulid 770 m ja randumissilla ühendusmuul 40 m)
  • Prangli Kelnase sadama 2 kaitsemuuli ja randumissild (1936—1937, kokku 300 m)
  • Vormsi Sviby sadama ühendusmuul (1932—1933, 171 m)
  • Kihnu sadama muul (1936, 200 m)
  • Peipsil Mustvees, Võrtsjärvel Emajõe väljavoolul jm olevad muulid.

Maailma pikim muul asub Galvestonis USA-s – 11,4 km (6,74 miili).

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.