Erinevus lehekülje "Muul" redaktsioonide vahel
(New page: '''Muul''' (lad ''moles''), loodusliku kaitseta sadama kaitseks merre ehitatud või kaldalt merre ulatuv, ka jõe suuet lainete ja uhtlainete eest kaitsev tamm. Muuli sadamapoolne külg v...) |
P (9 redaktsiooni) |
||
| (ei näidata 3 kasutaja 8 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Muul''' ( | + | [[Pilt:L22ne muul.jpg|thumb|300px|Pärnu läänemuul]] |
| + | [[Pilt:Parnumuulid.jpg|thumb|300px|Pärnu muulid]] | ||
| + | '''Muul''' (ladina ''moles'') on loodusliku kaitseta [[sadam]]a kaitseks merre ehitatud või kaldalt merre ulatuv, ka jõe suuet lainete ja uhtlainete eest kaitsev tamm. | ||
| − | + | Muuli sadamapoolne külg võib olla kohandatud [[laev]]ade [[kai|sildumiskaiks]]. Muuli ehitamiseks on palju variante: | |
| + | *kivipuiste fašiinalusel | ||
| + | *sulundvaiad | ||
| + | *kärgkastid | ||
| + | *suured kivi- ja betoonmassiivid | ||
| + | *muud tarindid, mille valik oleneb vee sügavusest, lainetusest ja merepõhja geoloogilisest eripärast. | ||
| + | |||
| + | Eestis on mitu kividest laotud pikka muuli: | ||
| + | *Pärnu jõe muulid (ehitatud 1864, ulatuvad merre 2 km, kogupikkus umbes 5 km) | ||
| + | *[[Orjaku sadam]]a muulid (1912 ja 1938, kaitsemuulid 770 m ja randumissilla ühendusmuul 40 m) | ||
| + | *[[Prangli]] [[Kelnase sadam]]a 2 kaitsemuuli ja randumissild (1936—1937, kokku 300 m) | ||
| + | *[[Vormsi]] [[Sviby sadam]]a ühendusmuul (1932—1933, 171 m) | ||
| + | *[[Kihnu sadam]]a muul (1936, 200 m) | ||
| + | *Peipsil Mustvees, Võrtsjärvel Emajõe väljavoolul jm olevad muulid. | ||
| + | |||
| + | Maailma pikim muul asub Galvestonis USA-s – 11,4 km (6,74 miili). | ||
| + | |||
| + | {{mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Sadam]] | ||
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 17:15
Muul (ladina moles) on loodusliku kaitseta sadama kaitseks merre ehitatud või kaldalt merre ulatuv, ka jõe suuet lainete ja uhtlainete eest kaitsev tamm.
Muuli sadamapoolne külg võib olla kohandatud laevade sildumiskaiks. Muuli ehitamiseks on palju variante:
- kivipuiste fašiinalusel
- sulundvaiad
- kärgkastid
- suured kivi- ja betoonmassiivid
- muud tarindid, mille valik oleneb vee sügavusest, lainetusest ja merepõhja geoloogilisest eripärast.
Eestis on mitu kividest laotud pikka muuli:
- Pärnu jõe muulid (ehitatud 1864, ulatuvad merre 2 km, kogupikkus umbes 5 km)
- Orjaku sadama muulid (1912 ja 1938, kaitsemuulid 770 m ja randumissilla ühendusmuul 40 m)
- Prangli Kelnase sadama 2 kaitsemuuli ja randumissild (1936—1937, kokku 300 m)
- Vormsi Sviby sadama ühendusmuul (1932—1933, 171 m)
- Kihnu sadama muul (1936, 200 m)
- Peipsil Mustvees, Võrtsjärvel Emajõe väljavoolul jm olevad muulid.
Maailma pikim muul asub Galvestonis USA-s – 11,4 km (6,74 miili).
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
