Erinevus lehekülje "Neeme-Õnneleid Mikelsaar" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (5 redaktsiooni)
 
(ei näidata 2 kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
−
'''Neeme Õnneleid Mikelsaar''' (a-ni 1936 Mikkelsaar) (5. VIII/23.VII 1919 Vana-Laitsna v, Võrumaa – 22.X 1990 Rannu kn, Tartumaa), ihtüoloog ja hüdrobioloog; Friedrich Volrad Mikkelsaare p, Aavo-Valdur, Henn-Risto, Raik-Hiio ja Ustav-Esko M-e isa. Lõpetas 1928 Tartus H. Treffneri gümn-i, 1938 kõrgemad kalanduskursused ja 1939 TÜ mat-loodustsk-a; biol-knd (1958, Eesti TA), vk „Balti mere idaosa lest“. Oli 1936—37 TÜ n-asst, 1938—40 Kalanduskoja kalanduskonsulent, 1941—44 Põllum-e Keskval-e töötaja, 1944 Saksa sõjaväes lipnik, 1944—47 Ülel Merekalamaj-e ja Okeanograafia TUI (VNIRO) Eesti osk dir, 1947—49 teadur, 1950—57 ZBI teadur, 1957—81 hüdrobiol-sektori juh, 1981—90 v-teadur-konsultant. Taaselustas pärast II maailmasõda Eestis mere ja siseveekogude kalandusliku ja hüdrobiol uurimise: asutas 1944 VNIRO Eesti osk-a, algatas Eesti järvede kompleksse uurimise, korraldas ja juhtis 1951—75 enamikku järveuurimiseksped-e, rajas 1961 Võrtsjärve Limnol-jaama, oli hüroloogide uue põlvkonna kasvataja. – Uurinud mere ja siseveekogude kalastikku, järvede kalamaj kasutamist, eesti linnustikku ja kahepaikseid (mudakonna) ning väikeveekogude zooplanktonit. Oli enne II maailmasõda LUS-i ornitol-sekts-i juh-e liige (taastas linnuvaatlusvõrgustiku), 1951—54 LUS-i järvesekts-i juh-e liige ja 1956—62 abiesimees, a-st 1980 Eesti LUS-i auliige. ENSV tln kalakasvataja (1980). Nõuk Eesti preemia 1972. Ligi 100 teadustr-t ja aimeart-t.
+
'''Neeme-Õnneleid Mikelsaar''' (kuni 1936. aastani Mikkelsaar) (5. august 1919 Võrumaa – 22. oktoober 1990 Tartumaa) oli Eesti [[ihtüoloogia|ihtüoloog]] ja hüdrobioloog.
  
−
T: О состоянии и перспективах рыбохозяйственных исследований на внутренних водоемах Эстонской ССР.// Гидробиол. Иссл. 1 (1958); Lesta bioloogiast. // Abiks Kalurile 20 (1960); Озера Эстонской ССР как база для рыбного хозяйства. // Гидробиол. Иссл. 3 (1962); Rohe-lehelinnu invasioonidest Eestis 1937. aastal. // Ornitol kogumik 3 (1963); Eesti NSV kalad. Tln, 1984.
+
==Haridustee==
 +
Neeme-Õnneleid Mikelsaar sündis Friedrich Volrad Mikkelsaare perekonnas Vana-Laitsna vallas Võrumaal. 1928. aastal lõpetas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi, 1938. aastal kõrgemad kalanduskursused ja 1939. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. 1958. aastal kaitses ta bioloogias kandidaadiväitekirja „Balti mere idaosa lest“.
  
−
B: ZBI 1947—1997, 56; EE 14, 295.
+
==Töö==
−
E. Pihu
+
Neeme-Õnneleid Mikelsaar töötas aastail 1936—1937 Tartu ülikoolis assistendinqa, aastail 1938—1940 [[Kalanduskoda|Kalanduskoja]] kalanduskonsulendina, aastail 1941—1944 Põllumajandusministeeriumi keskvalitsuses ning teenis seejärel Saksa sõjaväe lipnikuna.
 +
 
 +
Aastail 1944—1947 töötas ta Üleliidulise Merekalamajanduse ja Okeanograafia Teadusliku Uuurimise Instituudi (venekeelne lühend ''VNIRO'') Eesti osakonna direktorina ning aastail 1947—1949 teadurina. 1950. aastal sai temast Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadur ja 1957. aastal instituudi hüdrobioloogia sektori juhataja. Aastail 1981—1990 oli ta sealsamas vanemteadur-konsultant.
 +
 
 +
==Teadustegevus==
 +
Neeme-Õnneleid Mikelsaar taaselustas pärast Teist maailmasõda Eestis [[meri|mere]] ja siseveekogude kalandusliku ja hüdrobioloogilise uurimise: ta asutas 1944 ''VNIRO'' Eesti osakonna, algatas Eesti järvede kompleksse uurimise, korraldas ja juhtis aastail 1951—1975 enamikku järveuurimisekspeditsioone. Ta rajas 1961. aastal [[Võrtsjärve Limnoloogiajaam]]a ning oli hüdroloogide uue põlvkonna kasvataja.
 +
 
 +
Ta on uurinud mere ja siseveekogude kalastikku, järvede kalamajanduslikku kasutamist, eesti linnustikku ja kahepaikseid (mudakonna) ning väikeveekogude zoo[[plankton]]it. Enne II maailmasõda oli Neeme-Õnneleid Mikelsaar Loodusuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni juhatusliige ning taastas linnuvaatlusvõrgustiku. Aastail 1951—1954 oli ta Loodusuurijate Seltsi järvesektsiooni juhatusliige ja aastail 1956—1962 abiesimees. 1980. aastal valiti ta Eesti Loodusuurijate Seltsi auliikmeks. Neeme-Õnneleid Mikelsaarel on avaldatud ligi 100 teadustrükist ja aimeartiklit.
 +
 
 +
==Tunnustus==
 +
*Eesti NSV teeneline kalakasvataja (1980)
 +
*Nõukogude Eesti preemia (1972)
 +
 
 +
==Isiklikku==
 +
Neeme-Õnneleid Mikelsaar elas Rannus Tartumaal, tal on pojad Aavo-Valdur, Henn-Risto, Raik-Hiio ja Ustav-Esko.
 +
 
 +
==Teoseid==
 +
*О состоянии и перспективах рыбохозяйственных исследований на внутренних водоемах Эстонской ССР.// Гидробиол. Иссл. 1 (1958)
 +
*Lesta bioloogiast. // Abiks Kalurile 20 (1960)
 +
*Озера Эстонской ССР как база для рыбного хозяйства. // Гидробиол. Иссл. 3 (1962)
 +
*Rohe-lehelinnu invasioonidest Eestis 1937. aastal. // Ornitoloogiline kogumik 3 (1963)
 +
*Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984
 +
 
 +
==Biograafia==
 +
*Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947—1997, 56
 +
*Eesti Entsüklopeedia, 14. kd, lk 295
 +
*E. Pihu
  
 
{{DEFAULTSORT:Mikelsaar, Neeme-Õnneleid}}
 
{{DEFAULTSORT:Mikelsaar, Neeme-Õnneleid}}
 
[[Kategooria:Isikud]]
 
[[Kategooria:Isikud]]

Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 17:20

Neeme-Õnneleid Mikelsaar (kuni 1936. aastani Mikkelsaar) (5. august 1919 Võrumaa – 22. oktoober 1990 Tartumaa) oli Eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog.

Haridustee

Neeme-Õnneleid Mikelsaar sündis Friedrich Volrad Mikkelsaare perekonnas Vana-Laitsna vallas Võrumaal. 1928. aastal lõpetas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi, 1938. aastal kõrgemad kalanduskursused ja 1939. aastal Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. 1958. aastal kaitses ta bioloogias kandidaadiväitekirja „Balti mere idaosa lest“.

Töö

Neeme-Õnneleid Mikelsaar töötas aastail 1936—1937 Tartu ülikoolis assistendinqa, aastail 1938—1940 Kalanduskoja kalanduskonsulendina, aastail 1941—1944 Põllumajandusministeeriumi keskvalitsuses ning teenis seejärel Saksa sõjaväe lipnikuna.

Aastail 1944—1947 töötas ta Üleliidulise Merekalamajanduse ja Okeanograafia Teadusliku Uuurimise Instituudi (venekeelne lühend VNIRO) Eesti osakonna direktorina ning aastail 1947—1949 teadurina. 1950. aastal sai temast Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadur ja 1957. aastal instituudi hüdrobioloogia sektori juhataja. Aastail 1981—1990 oli ta sealsamas vanemteadur-konsultant.

Teadustegevus

Neeme-Õnneleid Mikelsaar taaselustas pärast Teist maailmasõda Eestis mere ja siseveekogude kalandusliku ja hüdrobioloogilise uurimise: ta asutas 1944 VNIRO Eesti osakonna, algatas Eesti järvede kompleksse uurimise, korraldas ja juhtis aastail 1951—1975 enamikku järveuurimisekspeditsioone. Ta rajas 1961. aastal Võrtsjärve Limnoloogiajaama ning oli hüdroloogide uue põlvkonna kasvataja.

Ta on uurinud mere ja siseveekogude kalastikku, järvede kalamajanduslikku kasutamist, eesti linnustikku ja kahepaikseid (mudakonna) ning väikeveekogude zooplanktonit. Enne II maailmasõda oli Neeme-Õnneleid Mikelsaar Loodusuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni juhatusliige ning taastas linnuvaatlusvõrgustiku. Aastail 1951—1954 oli ta Loodusuurijate Seltsi järvesektsiooni juhatusliige ja aastail 1956—1962 abiesimees. 1980. aastal valiti ta Eesti Loodusuurijate Seltsi auliikmeks. Neeme-Õnneleid Mikelsaarel on avaldatud ligi 100 teadustrükist ja aimeartiklit.

Tunnustus

  • Eesti NSV teeneline kalakasvataja (1980)
  • Nõukogude Eesti preemia (1972)

Isiklikku

Neeme-Õnneleid Mikelsaar elas Rannus Tartumaal, tal on pojad Aavo-Valdur, Henn-Risto, Raik-Hiio ja Ustav-Esko.

Teoseid

  • О состоянии и перспективах рыбохозяйственных исследований на внутренних водоемах Эстонской ССР.// Гидробиол. Иссл. 1 (1958)
  • Lesta bioloogiast. // Abiks Kalurile 20 (1960)
  • Озера Эстонской ССР как база для рыбного хозяйства. // Гидробиол. Иссл. 3 (1962)
  • Rohe-lehelinnu invasioonidest Eestis 1937. aastal. // Ornitoloogiline kogumik 3 (1963)
  • Eesti NSV kalad. Tallinn, 1984

Biograafia

  • Zooloogia ja Botaanika Instituut 1947—1997, 56
  • Eesti Entsüklopeedia, 14. kd, lk 295
  • E. Pihu
Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Neeme-Õnneleid_Mikelsaar&oldid=5683"