Erinevus lehekülje "Räim" redaktsioonide vahel
(New page: '''Räim''' (Clupea harengus membras), Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist; kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. (Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna p...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Räim''' (Clupea harengus membras), Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist; kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. (Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosa – Ölandi saare lõunatipp elavat populatsiooni heeringaks, põhja pool elavat räimeks). Räim on pelaagilise eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele. Eristatakse 2 sesoonset rassi: kevadräime (koeb aprillis — juulis rannavetes) ja sügisräime (koeb augustis—oktoobris madalatel), on Eesti merevetes vähearvukas). Räim on Läänemere kalasaagis ([[räimepüük]]) esikohal, aastas püütakse 400 000 – 450 000 t, Eesti kalurite aastasaak on 30 000 – 40 000 t. Soolaräime nimetatakse silguks. | '''Räim''' (Clupea harengus membras), Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist; kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. (Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosa – Ölandi saare lõunatipp elavat populatsiooni heeringaks, põhja pool elavat räimeks). Räim on pelaagilise eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele. Eristatakse 2 sesoonset rassi: kevadräime (koeb aprillis — juulis rannavetes) ja sügisräime (koeb augustis—oktoobris madalatel), on Eesti merevetes vähearvukas). Räim on Läänemere kalasaagis ([[räimepüük]]) esikohal, aastas püütakse 400 000 – 450 000 t, Eesti kalurite aastasaak on 30 000 – 40 000 t. Soolaräime nimetatakse silguks. | ||
| − | B: L.Rannak. Räim. Tln., 1988. | + | '''B:''' L.Rannak. Räim. Tln., 1988. |
| − | |||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
Redaktsioon: 8. aprill 2011, kell 10:35
Räim (Clupea harengus membras), Läänemeres elav kala heeringa kääbusalamliigist; kuni 23 cm, röövtoiduline hiidräim kuni 38 cm pikk. (Vanemas kirjanduses nimetatakse lõuna pool mõttelist joont Gdański lahe lääneosa – Ölandi saare lõunatipp elavat populatsiooni heeringaks, põhja pool elavat räimeks). Räim on pelaagilise eluviisiga, toitub loomsest hõljumist, nektobentosest, võib elada kuni 18-aastaseks. Suguküpseks saab 2—4-aastaselt, marja koeb põhjataimedele. Eristatakse 2 sesoonset rassi: kevadräime (koeb aprillis — juulis rannavetes) ja sügisräime (koeb augustis—oktoobris madalatel), on Eesti merevetes vähearvukas). Räim on Läänemere kalasaagis (räimepüük) esikohal, aastas püütakse 400 000 – 450 000 t, Eesti kalurite aastasaak on 30 000 – 40 000 t. Soolaräime nimetatakse silguks.
B: L.Rannak. Räim. Tln., 1988.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
