Erinevus lehekülje "SILJA EUROPA" redaktsioonide vahel
(lingid) |
|||
| 106. rida: | 106. rida: | ||
'''SILJA EUROPA''' on [[Tallink]]i [[parvlaev]], mis on ehitatud 1993. | '''SILJA EUROPA''' on [[Tallink]]i [[parvlaev]], mis on ehitatud 1993. | ||
| − | aastal [[Meyer Werft]]i Papenburgi [[laevatehas]]es. Algselt kandis | + | aastal [[Meyer Werft]]i Papenburgi [[laevatehas]]es. |
| − | [[laev]] nime EUROPA ja kuulus firmale [[Rederi AB Slite]] ([[Viking Line]]), kuid Rootsi krooni devalveerimine 10% võrra 1992. aastal tõi | + | |
| − | Rederi AB Slite’le kaasa majanduslikud raskused ning firma ei suutnud | + | Algselt kandis [[laev]] nime EUROPA ja kuulus firmale [[Rederi AB Slite]] ([[Viking Line]]), kuid Rootsi krooni devalveerimine 10% võrra 1992. aastal tõi Rederi AB Slite’le kaasa majanduslikud raskused ning firma ei suutnud |
| − | laeva välja osta. Samal ajal kasutas konkurent [[Silja Line]] | + | laeva välja osta. Samal ajal kasutas konkurent [[Silja Line]] võimalust ja ostis EUROPA välja. Laev sai uueks nimeks SILJA EUROPA. |
| − | võimalust ja ostis EUROPA välja. Laev sai uueks nimeks SILJA EUROPA. | ||
Oma esimese reisi tegi SILJA EUROPA Helsingi–Stockholm liinil 14. | Oma esimese reisi tegi SILJA EUROPA Helsingi–Stockholm liinil 14. | ||
| − | märtsil 1993, vahetades välja SILJA | + | märtsil 1993, vahetades välja SILJA SERENADE´i. |
28. septembril 1994 oli SILJA EUROPA esimene laev, kes vastas | 28. septembril 1994 oli SILJA EUROPA esimene laev, kes vastas | ||
[[ESTONIA (parvlaev)|ESTONIA]] [[Mayday]] hädakutsele. | [[ESTONIA (parvlaev)|ESTONIA]] [[Mayday]] hädakutsele. | ||
| − | 12. jaanuaril 1995 vahetas laev välja SILJA | + | 12. jaanuaril 1995 vahetas laev välja SILJA SERENADE´i, kuna teisel oli |
raskusi navigeerimisega Turu saarestikus. | raskusi navigeerimisega Turu saarestikus. | ||
13. jaanuaril 1995 sõitis laev karile Furusundi saare lähedal | 13. jaanuaril 1995 sõitis laev karile Furusundi saare lähedal | ||
roolisüsteemi elektroonikavea tõttu. Laev jätkas enda masinate jõul | roolisüsteemi elektroonikavea tõttu. Laev jätkas enda masinate jõul | ||
| − | sõitu | + | sõitu Stockholmi, kust viidi ta [[Turu Laevaremonditehas|Naantali]]sse remonti. |
20. augustil 1997 toimus udus kokkupõrge Saksa [[purjelaev]]aga | 20. augustil 1997 toimus udus kokkupõrge Saksa [[purjelaev]]aga | ||
Lemlandi saarest lõunas. Purjelaeva laevapere päästeti SILJA EUROPA | Lemlandi saarest lõunas. Purjelaeva laevapere päästeti SILJA EUROPA | ||
| − | [[päästepaat|päästepaadiga]] ning | + | [[päästepaat|päästepaadiga]] ning purjelaeva vedas piirivalve |
Föglö saarele. | Föglö saarele. | ||
| − | 1. juulil 1999 lisati laevaliinile kaks uut [[sadam]]at, seoses '' | + | 1. juulil 1999 lisati laevaliinile kaks uut [[sadam]]at, seoses [[''tax-free''-kaubandus]]ega: Stockholmi suundudes [[Mariehamni sadam|Mariehamn]] ja Turusse suundudes |
Långnäs. | Långnäs. | ||
| 140. rida: | 139. rida: | ||
23. jaanuaril 2013 langetati laeval Soome riigilipp ning heisati Eesti | 23. jaanuaril 2013 langetati laeval Soome riigilipp ning heisati Eesti | ||
| − | riigilipp, uueks liiniks sai | + | riigilipp, uueks liiniks sai [[Tallinna-Helsingi laevaliin|Tallinn–Helsingi]]. |
[[Kategooria:Eesti reisilaevad]] | [[Kategooria:Eesti reisilaevad]] | ||
Redaktsioon: 29. jaanuar 2013, kell 00:59
| Laeva andmed | |
|---|---|
 SILJA EUROPA Rootsi saarestikus 2009 | |
| Nimi: | SILJA EUROPA (1990 -...) EUROPA (1990) |
| IMO number: | 8919805 |
| MMSI number: | 276807000 |
| Kutsung: | ESUJ (2013-...) OJFN (1990–2013) |
| Lipp: | Eesti (2013-...) Soome (1990–2013) |
| Kodusadam: | Tallinn (2013-...) Mariehamn (1990–2013) |
| Klassifikatsiooniühing: | Bureau Veritas |
| Reeder: | Tallink |
| Ehitusaasta: | 1993 |
| Ehituskoht: | Papenburg, Saksamaa |
| Ehitaja: | JOS. L. MEYER GmbH & Co. |
| Tüüp: | parvlaev |
| Vette lastud: | 23. jaanuar 1993 |
| Ristitud: | 5. märts 1993 |
| Esimene reis: | 14. märts 1993 |
| Liin: | Tallinn-Helsingi Turu-Mariehamn/Långnäs-Stockholm Turu–Mariehamn/Långnäs–Kapellskär Helsingi-Stockholm |
| Maksimaalne pikkus: | 201,78 m |
| Arvutuslik pikkus: | 171,60 m |
| Maksimaalne laius: | 32,00 m |
| Süvis: | 6,80 m |
| Vabaparda kõrgus: | 2,405 m |
| Kogumahutavus: | 59912 |
| Puhasmahutavus: | 41309 |
| Kiirus: | 21,5 sõlme |
| Reisijakohti: | 3123 |
| Kajuteid: | 1152 |
| Autode arv: | 400 |
| Rajameetreid: | 932 |
| Jääklass: | 1A |
| Kere materjal: | teras |
| Tekkide arv: | 14 |
| Rambid: | vööris ja ahtris |
| Peamasin: | 4 × MAN 6L58/64 |
| Käiturid: | 2 × reguleeritava sammuga sõukruvi |
| Kütusetankid: | 1120,0 m3 |
SILJA EUROPA on Tallinki parvlaev, mis on ehitatud 1993. aastal Meyer Werfti Papenburgi laevatehases.
Algselt kandis laev nime EUROPA ja kuulus firmale Rederi AB Slite (Viking Line), kuid Rootsi krooni devalveerimine 10% võrra 1992. aastal tõi Rederi AB Slite’le kaasa majanduslikud raskused ning firma ei suutnud laeva välja osta. Samal ajal kasutas konkurent Silja Line võimalust ja ostis EUROPA välja. Laev sai uueks nimeks SILJA EUROPA.
Oma esimese reisi tegi SILJA EUROPA Helsingi–Stockholm liinil 14. märtsil 1993, vahetades välja SILJA SERENADE´i.
28. septembril 1994 oli SILJA EUROPA esimene laev, kes vastas ESTONIA Mayday hädakutsele.
12. jaanuaril 1995 vahetas laev välja SILJA SERENADE´i, kuna teisel oli raskusi navigeerimisega Turu saarestikus.
13. jaanuaril 1995 sõitis laev karile Furusundi saare lähedal roolisüsteemi elektroonikavea tõttu. Laev jätkas enda masinate jõul sõitu Stockholmi, kust viidi ta Naantalisse remonti.
20. augustil 1997 toimus udus kokkupõrge Saksa purjelaevaga Lemlandi saarest lõunas. Purjelaeva laevapere päästeti SILJA EUROPA päästepaadiga ning purjelaeva vedas piirivalve Föglö saarele.
1. juulil 1999 lisati laevaliinile kaks uut sadamat, seoses ''tax-free''-kaubandusega: Stockholmi suundudes Mariehamn ja Turusse suundudes Långnäs.
18. märtsil 2001 oli Turu saarestikus laeval probleeme automaatrooliga, kolm vedurlaeva aitasid laeva Turu sadamasse.
22. novembril 2009 purunes Mariehamni ligidal Turu saarestikus SILJA EUROPA paller. Puksiiri abil siirdus laev Turusse.
23. jaanuaril 2013 langetati laeval Soome riigilipp ning heisati Eesti riigilipp, uueks liiniks sai Tallinn–Helsingi.
