Erinevus lehekülje "Topelttoimega laev" redaktsioonide vahel
P (8 redaktsiooni) |
|||
| (ei näidata 2 kasutaja 6 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | + | [[Pilt:MERIkomandosild.JPG|thumb|300px|right|Topelttoimega laeva MERI juhtimisseadmed vööri suunas]] | |
| + | [[Pilt:MERIahtrijuhtimisseadmed.JPG|thumb|300px|right|Topelttoimega laeva MERI juhtimisseadmed ahtri suunas]] | ||
| − | [[ | + | '''Topelttoimega laev''' (inglise keeles ''double acting ship'') on jäämurdefunktsiooniga [[laev]], mis [[jää]]d murdes liigub [[ahter]] ees, vabas vees aga [[vöör]] ees. Topeltoimega laeva ahter on [[jäämurdevöör]]i kujuga, vöör on [[pirnvöör]]i kujuga (vabas vees liikudes väheneb tänu sellele veetakistus, suureneb laeva kiirus ja seega väheneb ka kütusekulu). Tänu sellele ei pea need laevad kasutama jääs liikudes [[jäämurdja]] abi, vabas vees liikudes ei kannata aga selle tõttu laeva meresõiduomadused (probleemid [[slämming]]uga). [[Käitur]]itena kasutatakse neil laevadel [[asimuutkäitur]]eid, mis võimaldavad laeva juhtida mõlemas suunas ja jää murdmisel tekitavad jää alla alarõhu, mis hõlbustab jää murdmist. Topelttoimega laeva [[roolikamber|roolikambris]] on juhtimisseadmed nii eesmiste kui ka tagumiste akende juures. |
| − | [[ | ||
| − | [[ | ||
| − | [[ | ||
| − | |||
| − | Azipod | + | ===Ajalugu=== |
| + | 1990. aastal töötati Helsingi [[STX Europe|Kvaerner-Masa Yard]]i [[laevatehas]]es koostöös ABB-ga välja asimuutkäitur [[Azipod]]. Seda katsetati esmakordselt [[poilaev]]al SEILI 1,3 MW-se [[peamasin]]aga. Sellest alates on ehitatud mitmeid topelttoimega laevu erinevateks otstarveteks, samuti teisi asimuutkäituritega laevu. | ||
| − | Idee edasiarendusest sündisid 2002. aastal topelttoimega | + | Kvaerner-Masa Yardi uuringud 1990ndate alguses näitasid, et Euroopa ja Vene arktika [[sadam]]ate vahet sõitvate [[tanker]]ite puhul on laeva meresõiduomadused jääs sama tähtsad kui vabas vees, kus kulgeb 90% laeva teekonnast. Leiti, et kasutada laevu, mis suudaksid efektiivselt sõita nii jääs kui ka vabas vees, oleks tunduvalt ökonoomsem kui kasutada laevu, mis vajavad jäämurdja abi või vahepeal [[last]]i teistele laevadele ümber [[laadimine|laadimist]]. Idee edasiarendusest sündisid 2002. ja 2003. aastal topelttoimega [[tanker]]id TEMPERA ja MASTERA. [[Jääklass]]iga 1A Super liiguvad need tankerid jääd murdes tagasikäigul, kasutades ainult 70% edasikäigu võimsusest. |
| − | + | Rootsi laevandusettevõttele Donsötank kuulub neli topelttoimega tankerit. Tankerid PROSPERO ja BRO SINCERO ([[täielik kandevõime|täieliku kandevõimega]] 18 119 tonni) valmisid 2000. ja 2002. aastal. Tankerid EVINCO ja EXCELLO (täieliku kandevõimega 19 999 tonni) valmisid 2005. ja 2008. aastal. | |
| − | + | 2007. aastal tellis Venemaa riigiettevõte Sovcomflot Lõuna-Koreast, firmalt Samsung Heavy Industries kolm topelttoimega tankerit (täieliku kandevõimega 70 000 tonni) ja kaks umbes sama suurt topeltoimega tankerit Peterburist. Esimene laev VASILY DINKOV valmis 2007. aastal, [[sõsarlaev]]ad KAPITAN GOTSKIY ja TIMOFEY GUZHENKO 2008. ja 2009. aastal. Venemaal ehitatud KIRILL LAVROV ja MIKHAIL ULYANOV valmisid vastavalt 2009. ja 2010. aastal. | |
| − | + | 2006. aastal valmis Venemaa kaevandusettevõtte Norilsk Nickel tellimusel topeltoimega [[konteinerilaev]] NORILSKIY NICKEL. 2008. aastal valmisid MONCHEGORSK, ZAPOLYARNY ja TALNAKH ning 2009. aasta alguses NADEZDHA. 2010. aasta märtsis tellis Norilsk Nickel 18 500 tonnise täieliku kandevõimega tankeri, mis valmis 2011. aasta septembri lõpus ja sai nimeks ENISEY. | |
| − | + | 2011. aastal tellis Soome laevandusettevõte Meriaura [[STX Finland]]i Turu laevatehasest topelttoimega [[raskelastilaev]]a, mis valmis 2012. aasta juunis ja sai nimeks MERI. | |
| − | + | Nüüdisajal on jäämurdefunktsiooniga [[kaubalaev]]u maailmas juba palju. | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | Nüüdisajal on jäämurdefunktsiooniga | ||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
[[Kategooria:Laevatüübid]] | [[Kategooria:Laevatüübid]] | ||
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 17:50
Topelttoimega laev (inglise keeles double acting ship) on jäämurdefunktsiooniga laev, mis jääd murdes liigub ahter ees, vabas vees aga vöör ees. Topeltoimega laeva ahter on jäämurdevööri kujuga, vöör on pirnvööri kujuga (vabas vees liikudes väheneb tänu sellele veetakistus, suureneb laeva kiirus ja seega väheneb ka kütusekulu). Tänu sellele ei pea need laevad kasutama jääs liikudes jäämurdja abi, vabas vees liikudes ei kannata aga selle tõttu laeva meresõiduomadused (probleemid slämminguga). Käituritena kasutatakse neil laevadel asimuutkäitureid, mis võimaldavad laeva juhtida mõlemas suunas ja jää murdmisel tekitavad jää alla alarõhu, mis hõlbustab jää murdmist. Topelttoimega laeva roolikambris on juhtimisseadmed nii eesmiste kui ka tagumiste akende juures.
Ajalugu
1990. aastal töötati Helsingi Kvaerner-Masa Yardi laevatehases koostöös ABB-ga välja asimuutkäitur Azipod. Seda katsetati esmakordselt poilaeval SEILI 1,3 MW-se peamasinaga. Sellest alates on ehitatud mitmeid topelttoimega laevu erinevateks otstarveteks, samuti teisi asimuutkäituritega laevu.
Kvaerner-Masa Yardi uuringud 1990ndate alguses näitasid, et Euroopa ja Vene arktika sadamate vahet sõitvate tankerite puhul on laeva meresõiduomadused jääs sama tähtsad kui vabas vees, kus kulgeb 90% laeva teekonnast. Leiti, et kasutada laevu, mis suudaksid efektiivselt sõita nii jääs kui ka vabas vees, oleks tunduvalt ökonoomsem kui kasutada laevu, mis vajavad jäämurdja abi või vahepeal lasti teistele laevadele ümber laadimist. Idee edasiarendusest sündisid 2002. ja 2003. aastal topelttoimega tankerid TEMPERA ja MASTERA. Jääklassiga 1A Super liiguvad need tankerid jääd murdes tagasikäigul, kasutades ainult 70% edasikäigu võimsusest.
Rootsi laevandusettevõttele Donsötank kuulub neli topelttoimega tankerit. Tankerid PROSPERO ja BRO SINCERO (täieliku kandevõimega 18 119 tonni) valmisid 2000. ja 2002. aastal. Tankerid EVINCO ja EXCELLO (täieliku kandevõimega 19 999 tonni) valmisid 2005. ja 2008. aastal.
2007. aastal tellis Venemaa riigiettevõte Sovcomflot Lõuna-Koreast, firmalt Samsung Heavy Industries kolm topelttoimega tankerit (täieliku kandevõimega 70 000 tonni) ja kaks umbes sama suurt topeltoimega tankerit Peterburist. Esimene laev VASILY DINKOV valmis 2007. aastal, sõsarlaevad KAPITAN GOTSKIY ja TIMOFEY GUZHENKO 2008. ja 2009. aastal. Venemaal ehitatud KIRILL LAVROV ja MIKHAIL ULYANOV valmisid vastavalt 2009. ja 2010. aastal.
2006. aastal valmis Venemaa kaevandusettevõtte Norilsk Nickel tellimusel topeltoimega konteinerilaev NORILSKIY NICKEL. 2008. aastal valmisid MONCHEGORSK, ZAPOLYARNY ja TALNAKH ning 2009. aasta alguses NADEZDHA. 2010. aasta märtsis tellis Norilsk Nickel 18 500 tonnise täieliku kandevõimega tankeri, mis valmis 2011. aasta septembri lõpus ja sai nimeks ENISEY.
2011. aastal tellis Soome laevandusettevõte Meriaura STX Finlandi Turu laevatehasest topelttoimega raskelastilaeva, mis valmis 2012. aasta juunis ja sai nimeks MERI.
Nüüdisajal on jäämurdefunktsiooniga kaubalaevu maailmas juba palju.
