Erinevus lehekülje "Veeremilaev" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''Veeremilaev''', ka rolker, ro-ro (ingl ''roll on, roll off'' ’ratastel peale, ratastel maha’) horisontaalse lastitöötlusviisiga kuivlastilaev ratastel liikuva tehnika ja spetsiaal...)
 
1. rida: 1. rida:
'''Veeremilaev''', ka rolker, ro-ro (ingl ''roll on, roll off'' ’ratastel peale, ratastel maha’) horisontaalse lastitöötlusviisiga kuivlastilaev ratastel liikuva tehnika ja spetsiaalsetele treileritele paigutatud tükikauba veoks. Veeremilaevad on üld- või eriotstarbelised ([[autoveolaev]]ad, treilerilaevad, [[konteinerilaev]]ad). Autod jm. ratastega liikurmasinad sisenevad laeva omal jõul, treilereid veetakse eriliste vedukitega, konteinerid ja pakmekaubad paigutatakse liikuvate laadurite ja tõstukite abil. Lastitakse rambi ([[ramp]]) või pardaluugi ([[pardaluuk]]) kaudu. Veeremilaevadel on harilikult mitu tekki, tekkide vahel liigeldakse panduseid ja rampe mööda, ka tõstukite, liftide või transportööride abil. Laadluuke ei ole, laadruumidevahelistes põikvaheseintes on veetihedalt suletavad läbipääsud. Veeliinist kõrgemal vaheseinu ei ole. 1980. aastail rohkesti ehitatud [[universaallaev]]adel rakendati kombineeritud lastitöötlust: osale tekkidest saab lasti paigutada rambi või pardaluugi kaudu, alumistesselaadruumidesse paigutatakse last traditsioonilisel viisil laadluukide kaudu. Nüüdisajal tegutseb maailmas üle 1000 veeremilaeva. Esimene veeremilaev oli USA-s 1958 valminud COMET.
+
'''Veeremilaev''', ka rolker, [[ro-ro-laev]] (inglise ''roll on, roll off'' ’ratastel peale, ratastel maha’) on horisontaalse lastitöötlusviisiga [[kuivlastilaev]] ratastel liikuva tehnika ja spetsiaalsetele treileritele paigutatud tükk-kauba veoks.
 +
 
 +
Veeremilaevad on üld- või eriotstarbelised, näiteks [[autotarnelaev]]ad, treilerilaevad, [[konteinerilaev]]ad. Autod jm. ratastega liikurmasinad sisenevad laeva omal jõul, treilereid veetakse eriliste vedukitega, [[konteiner]]id ja pakmekaubad paigutatakse liikuvate laadurite ja tõstukite abil.  
 +
 
 +
Lastitakse [[ramp|rambi]] või [[pardaluuk|pardaluugi]] kaudu. Veeremilaevadel on harilikult mitu [[laevatekk|tekki]], tekkide vahel liigeldakse panduseid ja rampe mööda, ka tõstukite, liftide või transportööride abil. [[Laadluuk]]e ei ole, [[laadruum]]idevahelistes põikvaheseintes on veetihedalt suletavad läbipääsud. Veeliinist kõrgemal vaheseinu ei ole.
 +
 
 +
1980. aastail rohkesti ehitatud [[universaallaev]]adel rakendati kombineeritud lastitöötlust: osale tekkidest saab [[last]]i paigutada rambi või pardaluugi kaudu, alumistesse laadruumidesse paigutatakse last traditsioonilisel viisil laadluukide kaudu. Nüüdisajal tegutseb maailmas üle 1000 veeremilaeva. Esimene veeremilaev oli USA-s 1958. aastal valminud COMET.
  
 
{{Mereleksikon}}
 
{{Mereleksikon}}
 +
 +
[[Kategooria:Laevatüübid]]

Redaktsioon: 21. aprill 2011, kell 23:35

Veeremilaev, ka rolker, ro-ro-laev (inglise roll on, roll off ’ratastel peale, ratastel maha’) on horisontaalse lastitöötlusviisiga kuivlastilaev ratastel liikuva tehnika ja spetsiaalsetele treileritele paigutatud tükk-kauba veoks.

Veeremilaevad on üld- või eriotstarbelised, näiteks autotarnelaevad, treilerilaevad, konteinerilaevad. Autod jm. ratastega liikurmasinad sisenevad laeva omal jõul, treilereid veetakse eriliste vedukitega, konteinerid ja pakmekaubad paigutatakse liikuvate laadurite ja tõstukite abil.

Lastitakse rambi või pardaluugi kaudu. Veeremilaevadel on harilikult mitu tekki, tekkide vahel liigeldakse panduseid ja rampe mööda, ka tõstukite, liftide või transportööride abil. Laadluuke ei ole, laadruumidevahelistes põikvaheseintes on veetihedalt suletavad läbipääsud. Veeliinist kõrgemal vaheseinu ei ole.

1980. aastail rohkesti ehitatud universaallaevadel rakendati kombineeritud lastitöötlust: osale tekkidest saab lasti paigutada rambi või pardaluugi kaudu, alumistesse laadruumidesse paigutatakse last traditsioonilisel viisil laadluukide kaudu. Nüüdisajal tegutseb maailmas üle 1000 veeremilaeva. Esimene veeremilaev oli USA-s 1958. aastal valminud COMET.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.