Erinevus lehekülje "Ahing" redaktsioonide vahel
(New page: '''ahing''' (/västar) - kisadega torkeriist, vanimaid kalastusvahendeid. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul, levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli a...) |
P (4 redaktsiooni) |
||
| (ei näidata 2 kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Ahing''' ehk '''västar''' on kisadega torkeriist, see on vanimaid kalastusvahendeid. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 meetrit pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga [[kalapüük]] keelatud. |
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | + | {{Mereleksikon}} | |
| − | [[ | + | [[Kategooria:Püügivahendid]] |
| − | |||
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:11
Ahing ehk västar on kisadega torkeriist, see on vanimaid kalastusvahendeid. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 meetrit pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga kalapüük keelatud.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
