Erinevus lehekülje "Ahing" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(alamkategooria)
P (4 redaktsiooni)
 
(ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:ahing1.jpg|thumb|right]]
+
'''Ahing''' ehk '''västar''' on kisadega torkeriist, see on vanimaid kalastusvahendeid. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 meetrit pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga [[kalapüük]] keelatud.
[[Pilt:ahing2.jpg|thumb|right]]
 
'''Ahing''' ehk '''västar''' on kisadega torkeriist, see on vanimaid kalastusvahendeid.
 
 
 
Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 m pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga [[kalapüük]] keelatud.
 
  
 
Autor: Enn Oja
 
Autor: Enn Oja
  
{{mereleksikon}}
+
{{Mereleksikon}}
  
[[Kategooria:Kalapüügivahendid]]
+
[[Kategooria:Püügivahendid]]

Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:11

Ahing ehk västar on kisadega torkeriist, see on vanimaid kalastusvahendeid. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 meetrit pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga kalapüük keelatud.

Autor: Enn Oja

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.