Erinevus lehekülje "Veeteede Amet" redaktsioonide vahel
(→Veeteede Ameti struktuuriüksused) |
|||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Veeteede Amet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest. | Veeteede Amet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest. | ||
| − | Veeteede Ameti tegevusvaldkonda kuulub seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ning seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud alusel ja ulatuses riikliku sunni kohaldamine ohutu ja turvalise | + | Veeteede Ameti tegevusvaldkonda kuulub seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ning seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud alusel ja ulatuses riikliku sunni kohaldamine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel. |
| − | Veeteede Ameti | + | Veeteede Ameti eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine merenduses ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamine. |
Veeteede Ameti postiaadress on Valge 4, 11413 Tallinn. | Veeteede Ameti postiaadress on Valge 4, 11413 Tallinn. | ||
==Veeteede Ameti nimi eri keeltes== | ==Veeteede Ameti nimi eri keeltes== | ||
| − | *inglise keeles – Estonian Maritime Administration | + | *inglise keeles – ''Estonian Maritime Administration'' |
| − | *prantsuse keeles – Direction des Affaires Maritimes d’Estonie | + | *prantsuse keeles – ''Direction des Affaires Maritimes d’Estonie'' |
| − | *saksa keeles – | + | *saksa keeles – ''Estnische Seeschifffahrtsverwaltung'' |
| − | *soome keeles – Viron | + | *soome keeles – ''Viron Merenkulkulaitos'' |
| − | *vene keeles – Морская администрация Эстонии | + | *vene keeles – ''Морская администрация Эстонии'' |
==Veeteede Ameti põhiülesanded== | ==Veeteede Ameti põhiülesanded== | ||
| − | * riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine | + | *riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine |
| − | * tingimuste loomine ohutu ja turvalise | + | *tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel |
| − | + | *osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sealhulgas eestikeelse terminoloogia täiustamine | |
| − | * osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, | + | *osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel; oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel |
| − | * osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, | ||
==Veeteede Ameti ajalugu== | ==Veeteede Ameti ajalugu== | ||
| 29. rida: | 28. rida: | ||
Järgmisel päeval, 14. novembril võeti Ajutise Valitsuse esindaja poolt sakslastelt üle Tallinna sadam ning moodustati Tallinna sadama komandatuur, millest hiljem kujunes Sadamate Valitsus. | Järgmisel päeval, 14. novembril võeti Ajutise Valitsuse esindaja poolt sakslastelt üle Tallinna sadam ning moodustati Tallinna sadama komandatuur, millest hiljem kujunes Sadamate Valitsus. | ||
| − | Merejõudude juhataja 1. veebruari 1919. | + | Merejõudude juhataja 1. veebruari 1919. aasta päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust: |
| + | |||
*Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus ning | *Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus ning | ||
*Veeteede, Sadamate Süvendamise ja Parandamise Amet, mis tegutsesid kõik iseseisvalt. | *Veeteede, Sadamate Süvendamise ja Parandamise Amet, mis tegutsesid kõik iseseisvalt. | ||
| − | 1. märtsil 1920. | + | 1. märtsil 1920. aastal koondati moodustatud valitsused ja osakonnad Mereasjanduse Peavalitsuseks, mis allutati Kaubandus-Tööstusministeeriumile. |
| − | 22. mail 1922. | + | 22. mail 1922. aastal viidi Mereasjanduse Peavalitsus Kaubandus-Tööstusministeeriumi alluvusest Teedeministeeriumi alluvusse. |
| − | 1. juulil 1929. | + | 1. juulil 1929. aastal korraldati Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati Veeteede Valitsuseks, mille põhiliseks ülesandeks oli laevade liikumise korraldamine Eesti mere- ja sisevetes, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline järelevalve ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine. |
| − | Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega 22. oktoobril 1937. | + | Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega 22. oktoobril 1937. aastal hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast. |
| − | Riigihoidja poolt 8. aprillil 1938. | + | Riigihoidja poolt 8. aprillil 1938. aastal dekreedina välja antud valitsemise korraldamise seaduse alusel nimetati Veeteede Valitsus ümber Veeteede Talituseks. Asutuse ülesanded jäid sealjuures endiseks. |
Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni. | Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni. | ||
| − | 31. detsembri 1940. | + | 31. detsembri 1940. aasta aktiga anti Veeteede Talituse varad, kapital ja arhiiv üle Eesti Riiklikule Merelaevandusele Tallinna Mere Kaubasadama isikus. |
Tuletornid koos inventariga anti üle NSVL Sõja-Merelaevastiku Hüdrograafia Teenistusele. | Tuletornid koos inventariga anti üle NSVL Sõja-Merelaevastiku Hüdrograafia Teenistusele. | ||
===Veeteede Ameti taasloomine=== | ===Veeteede Ameti taasloomine=== | ||
| − | Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril 1989. | + | Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril 1989. aastal tolleaegses Transpordikomitees. Samal päeval asus tööle ka esimene peadirektor. |
| − | 16. jaanuaril 1990. | + | 16. jaanuaril 1990. aastal moodustati Eesti NSV Valitsuse määruse alusel Veeteede Amet. |
| − | 29. aprillil 1990. | + | 29. aprillil 1990. aastal kinnitas valitsus Veeteede Ameti põhimääruse, millega anti Veeteede Ametile iseseisva juriidilise isiku staatus. Veeteede Amet määrati Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse. |
| − | Veeteede Ameti esimene suurem ülesanne oli kaubandusliku meresõidu koodeksi ettevalmistamine, mis pärast mahukat tööd 9. detsembril 1991. | + | Veeteede Ameti esimene suurem ülesanne oli kaubandusliku meresõidu koodeksi ettevalmistamine, mis pärast mahukat tööd 9. detsembril 1991. aastal Riigikogus ka vastu võeti. Samas hakati looma Eesti laevaregistrit. |
| − | 8. novembril 1991. | + | 8. novembril 1991. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus laevaregistri põhimääruse ning liputunnistuse number üks sai jäämurdja [[SUUR TÕLL]]. |
| − | 1990. | + | 1990. aasta alguses tekkis vajadus hakata meremehi varustama Eesti dokumentidega ning 6. novembril 1992. aastal anti välja 21 esimest Eesti meremehe teenistusraamatut. |
| − | Samm-sammult lisandusid Veeteede Ametile uued kohustused. 3. augustil 1993. | + | Samm-sammult lisandusid Veeteede Ametile uued kohustused. 3. augustil 1993. aastal kirjutati alla Eesti ja Venemaa vahelisele kokkuleppele Eesti territooriumil paiknevate Venemaa sõjalaevastikule kuuluvate hüdrograafiavarade üleandmise kohta. |
| − | Sama aasta 1. oktoobrist võttis Eesti endale vastutuse tagada ohutu laevaliiklus oma vetes. Endale võetud kohustuste täitmiseks osteti 1993. | + | Sama aasta 1. oktoobrist võttis Eesti endale vastutuse tagada ohutu laevaliiklus oma vetes. Endale võetud kohustuste täitmiseks osteti 1993. aastal Veeteede Ametile jäämurdja [[TARMO]]. Alustati ka Eesti merekaartide trükkimist, mille esimene seeria Pärnu laht ilmus trükist juba 27. juulil 1993. |
| − | Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel kuulusid organisatsiooni tegevusvaldkonda ka lootsimise ja rannavalvega seotud ülesanded. Viimane tähendas, et tegeleti nii merepääste kui ka merereostuse likvideerimisega. 1995. | + | Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel kuulusid organisatsiooni tegevusvaldkonda ka lootsimise ja rannavalvega seotud ülesanded. Viimane tähendas, et tegeleti nii merepääste kui ka merereostuse likvideerimisega. 1995. aastal läksid rannavalve ja 1996. aastal lootsimise kohustused üle teistele institutsioonidele, samuti jäälõhkumise kohustus 1996. aastal, mis alates 2000. aastast taas Veeteede Ameti kohustuste hulka kuulub. |
| − | Paralleelselt tööga Eestis hakkas Veeteede Amet looma rahvusvahelisi suhteid. 31. jaanuaril 1992. | + | Paralleelselt tööga Eestis hakkas Veeteede Amet looma rahvusvahelisi suhteid. 31. jaanuaril 1992. aastal astuti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liikmeks, kiiresti ühineti ka tähtsamate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega. |
| − | Lisaks IMO-le ühineti 1994. | + | Lisaks IMO-le ühineti 1994. aastal jaanuaris Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga (IALA), 1997. aasta veebruaris Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga (IHO) ja 2001. aasta märtsis Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga (PIANC). 1. juulist 2005 on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU riiklik sadamakontroll) täisliige. |
==Veeteede Ameti struktuuriüksused== | ==Veeteede Ameti struktuuriüksused== | ||
| + | |||
| + | Veeteede Ameti struktuuriüksusteks on meresõiduohutuse teenistus, hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, üldteenistus ning laevaliikluse korraldamise osakond. Teenistuste koosseisus on osakonnad, talitused, bürood ja eriotstarbeline laevastik. | ||
*[http://www.vta.ee/atp/public/struktuur_est.pdf Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 1. jaanuar 2013)] | *[http://www.vta.ee/atp/public/struktuur_est.pdf Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 1. jaanuar 2013)] | ||
*[http://www.vta.ee/atp/public/Veeteede_Ameti_struktuurskeem_01.02.2010.pdf Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 1. veebruar 2010)] | *[http://www.vta.ee/atp/public/Veeteede_Ameti_struktuurskeem_01.02.2010.pdf Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 1. veebruar 2010)] | ||
| − | === | + | ===Üldteenistus=== |
| − | + | Üldteenistuse põhiülesandeks on ameti tegevuse eesmärgi täitmine eri valdkondade ühtse ja tasakaalustatud arendamise ja omavahelise seostamise kaudu ning ameti igapäevast tööd toetav tegevus. Teenistus korraldab ameti eelarveprojektide koostamist ja eelarvevahendite analüüsi, töötab välja personalipoliitika ja koolitusstrateegia, korraldab õigusalast tööd, ameti valduses oleva riigivara haldamist, koordineerib ameti rahvusvahelist suhtlemist ning avalikkuse informeerimist ameti tegevusest, koordineerib ameti infotehnoloogilisi projekte, edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finants-, personali-, ja palgaarvestuse teenuse osutajale vajalikku informatsiooni ja dokumentatsiooni. Üldteenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest: | |
| − | *''' | + | |
| − | *'''Ökonoomikaosakond''' | + | *'''Finantsosakond''' |
| − | *'''Personaliosakond''' | + | *'''Ökonoomikaosakond''' |
| − | *'''Juriidiline osakond''' | + | *'''Personaliosakond''' |
| − | *'''Haldusosakond''' | + | *'''Juriidiline osakond''' |
| − | *'''Arendusosakond''' | + | *'''Haldusosakond''' |
| − | *'''Välissuhete ja info osakond' | + | *'''Arendusosakond''' |
| − | + | *'''Välissuhete ja info osakond''' | |
**''Arhiivitalitus'' | **''Arhiivitalitus'' | ||
| − | === Meresõiduohutuse teenistus === | + | ===Meresõiduohutuse teenistus=== |
| − | Meresõiduohutuse teenistuse | + | Meresõiduohutuse teenistuse põhiülesandeks on riikliku järelevalve teostamine õigusaktidest tulenevate ohutut veeliiklust ja mereturvalisust reguleerivate nõuete täitmise üle laevades, väikelaevades, ettevõtetes, asutustes ja sadamates, aga samuti merekeskkonna kaitse laevade tehnilise järelevalve osas ning laevaõnnetuste juurdlus õigusaktidega sätestatud juhtudel. Meresõiduohutuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest: |
*'''Laevade järelevalve osakond''' | *'''Laevade järelevalve osakond''' | ||
**''Sidetalitus'' | **''Sidetalitus'' | ||
**''Ohtliku lasti talitus'' | **''Ohtliku lasti talitus'' | ||
| + | **''Laevakontrolli kaatrite laevapere'' | ||
*'''Väike- ja siseveelaevade osakond''' | *'''Väike- ja siseveelaevade osakond''' | ||
*'''Sadamate järelevalve osakond''' | *'''Sadamate järelevalve osakond''' | ||
| − | *'''Laevaregistri osakond''' | + | *'''Laevaregistri ja sadamaregistri osakond''' |
*'''Mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakond''' | *'''Mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakond''' | ||
**''Meremeeste diplomeerimise ja registri büroo'' | **''Meremeeste diplomeerimise ja registri büroo'' | ||
| − | === Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus === | + | ===Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus=== |
| − | Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesandeks on | + | Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesandeks on navigatsioonitingimuste kohta informatsiooni kogumine, selle töötlemine ja levitamine ning tingimuste loomine ohutuks veeliikluseks üldkasutatavatel veeteedel ja laevatatavatel sisevetel, sealhulgas järelevalve veeteede vastavuse üle õigusaktide nõuetele. Teenistus haldab veesõidukeid, mille suhtes amet on volitatud asutuseks riigivaraseaduse mõistes. Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest: |
*'''Laevateede osakond''' (aadressil Valge 4, Tallinn) | *'''Laevateede osakond''' (aadressil Valge 4, Tallinn) | ||
*'''Hüdrograafiaosakond''' (aadressil Valge 4, Tallinn) | *'''Hüdrograafiaosakond''' (aadressil Valge 4, Tallinn) | ||
| − | |||
| − | |||
*'''Navigatsioonimärgistuse osakond''' (aadressil Lume 9, Tallinn) | *'''Navigatsioonimärgistuse osakond''' (aadressil Lume 9, Tallinn) | ||
**''Põhja-Eesti navigatsioonimärgistuse talitus'' (aadressil Lume 9, Tallinn) | **''Põhja-Eesti navigatsioonimärgistuse talitus'' (aadressil Lume 9, Tallinn) | ||
| 110. rida: | 111. rida: | ||
**''Saaremaa navigatsioonimärgistuse talitus'' (aadressil Pärna 6, Kuressaare) | **''Saaremaa navigatsioonimärgistuse talitus'' (aadressil Pärna 6, Kuressaare) | ||
**''Tartu navigatsioonimärgistuse talitus'' (aadressil Väike-Turu 4, Tartu) | **''Tartu navigatsioonimärgistuse talitus'' (aadressil Väike-Turu 4, Tartu) | ||
| − | **''Hooldustalitus'' (kahe | + | **''Hooldustalitus'' (kahe üksusega aadressidel Lume 9, Tallinn ja Rohuküla, Ridala vald, Läänemaa) |
| + | *'''Kartograafiaosakond''' (aadressil Valge 4, Tallinn) | ||
| + | **''Teatmeteoste talitus'' | ||
*'''Laevastiku osakond''' (aadressil Lume 9, Tallinn) | *'''Laevastiku osakond''' (aadressil Lume 9, Tallinn) | ||
| 116. rida: | 119. rida: | ||
Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks on laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine, ööpäevaringne laevaliikluse jälgimine, informatsiooni kogumine, analüüsimine ja edastamine. | Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks on laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine, ööpäevaringne laevaliikluse jälgimine, informatsiooni kogumine, analüüsimine ja edastamine. | ||
*'''Talvise navigatsiooni talitus''' | *'''Talvise navigatsiooni talitus''' | ||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
==Kvaliteedijuhtimissüsteem== | ==Kvaliteedijuhtimissüsteem== | ||
| 124. rida: | 124. rida: | ||
Veeteede Ameti kvaliteedijuhtimissüsteemi on heaks kiitnud Lloyd's Register Quality Assurance Limited. 12. aprillil 2002 väljastas Lloyd's Register EMEA Eesti filiaal ametile vastava sertifikaadi. Seega oli Veeteede Amet esimene riigiasutus, kellele väljastati kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat. | Veeteede Ameti kvaliteedijuhtimissüsteemi on heaks kiitnud Lloyd's Register Quality Assurance Limited. 12. aprillil 2002 väljastas Lloyd's Register EMEA Eesti filiaal ametile vastava sertifikaadi. Seega oli Veeteede Amet esimene riigiasutus, kellele väljastati kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat. | ||
| − | + | ISO 9001:2008 standardi alusel sertifikaat väljastati Veeteede Ametile 22. aprillil 2009 ja see kehtis kuni 30. aprillini 2011. Uus sertifikaat kehtib 1. maist 2011 kuni 30. aprillini 2014. | |
Sertifitseerimise vajadus tuleneb rahvusvahelisest konventsioonist "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon 1978" koos muudatustega (STCW konventsioon). | Sertifitseerimise vajadus tuleneb rahvusvahelisest konventsioonist "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon 1978" koos muudatustega (STCW konventsioon). | ||
| 131. rida: | 131. rida: | ||
*meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe üle järelevalve teostamine; | *meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe üle järelevalve teostamine; | ||
*meremeeste diplomeerimise alane tegevus; | *meremeeste diplomeerimise alane tegevus; | ||
| + | *laevade järelevalve; | ||
*sadamate järelevalve. | *sadamate järelevalve. | ||
| − | + | ||
Veeteede Ameti teiste tegevusalade puhul (laevade järelevalve, ettevõtjate järelevalve, hüdrograafia ja navigatsiooniteabe tagamine, veeteede märgistamine jne) rakendatakse samuti kvaliteedijuhtimissüsteemi põhimõtteid, st kirjeldatakse protseduure, viiakse regulaarselt läbi siseauditeid ja juhtkonnapoolseid ülevaatusi jne, kuid neid valdkondi sertifitseerimisele ei esitata. | Veeteede Ameti teiste tegevusalade puhul (laevade järelevalve, ettevõtjate järelevalve, hüdrograafia ja navigatsiooniteabe tagamine, veeteede märgistamine jne) rakendatakse samuti kvaliteedijuhtimissüsteemi põhimõtteid, st kirjeldatakse protseduure, viiakse regulaarselt läbi siseauditeid ja juhtkonnapoolseid ülevaatusi jne, kuid neid valdkondi sertifitseerimisele ei esitata. | ||
| 178. rida: | 179. rida: | ||
*Nathan Tõnnisson: "Veeteede Ameti taassünd", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009" | *Nathan Tõnnisson: "Veeteede Ameti taassünd", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009" | ||
| − | == | + | ==Viited ja kasutatud allikad== |
| − | *[http://www. | + | *[http://www.vta.ee/atp/ Veeteede Ameti koduleht] |
| − | *[ | + | *[https://www.riigiteataja.ee/akt/772539?leiaKehtiv Veeteede Ameti põhimäärus] |
| − | + | *[http://www.vta.ee/atp/public/Uldteenistuse_pohimaarus_28.03.2013.pdf Üldteenistuse põhimäärus] | |
| − | *[http://www.vta.ee/atp/public/ | + | *[http://www.vta.ee/atp/public/tunnistamisotsused/vaikelaevad/MOT_pohimaarus.pdf Meresõiduohutuse teenistuse põhimäärus] |
| − | *[http://www.vta.ee/atp/public/ | + | *[http://www.vta.ee/atp/public/HNT_p_him_rus_07.02.2011.pdf Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhimäärus] |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | *[http://www.vta.ee/atp/public/ | ||
*[http://www.vta.ee/atp/public/LKO_pohimaarus_20091117.doc Laevaliikluse korraldamise osakonna põhimäärus] | *[http://www.vta.ee/atp/public/LKO_pohimaarus_20091117.doc Laevaliikluse korraldamise osakonna põhimäärus] | ||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
[[Kategooria:Merendusasutused]] | [[Kategooria:Merendusasutused]] | ||
Redaktsioon: 13. juuni 2013, kell 14:28
Veeteede Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.
Veeteede Amet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.
Veeteede Ameti tegevusvaldkonda kuulub seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ning seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud alusel ja ulatuses riikliku sunni kohaldamine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel.
Veeteede Ameti eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine merenduses ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamine.
Veeteede Ameti postiaadress on Valge 4, 11413 Tallinn.
Sisukord
Veeteede Ameti nimi eri keeltes
- inglise keeles – Estonian Maritime Administration
- prantsuse keeles – Direction des Affaires Maritimes d’Estonie
- saksa keeles – Estnische Seeschifffahrtsverwaltung
- soome keeles – Viron Merenkulkulaitos
- vene keeles – Морская администрация Эстонии
Veeteede Ameti põhiülesanded
- riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine
- tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel
- osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sealhulgas eestikeelse terminoloogia täiustamine
- osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel; oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel
Veeteede Ameti ajalugu
Veeteede Ameti ajalugu saab alguse 1918. aastast. Seoses Saksa okupatsioonivõimude lahkumisega Eestist läks 13. novembril Tuletornide ja Meremärkide Valitsus Eesti Ajutise Valitsuse kätte. Samal päeval moodustati Tuletornide ja Meremärkide Valitsus.
Järgmisel päeval, 14. novembril võeti Ajutise Valitsuse esindaja poolt sakslastelt üle Tallinna sadam ning moodustati Tallinna sadama komandatuur, millest hiljem kujunes Sadamate Valitsus.
Merejõudude juhataja 1. veebruari 1919. aasta päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust:
- Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus ning
- Veeteede, Sadamate Süvendamise ja Parandamise Amet, mis tegutsesid kõik iseseisvalt.
1. märtsil 1920. aastal koondati moodustatud valitsused ja osakonnad Mereasjanduse Peavalitsuseks, mis allutati Kaubandus-Tööstusministeeriumile.
22. mail 1922. aastal viidi Mereasjanduse Peavalitsus Kaubandus-Tööstusministeeriumi alluvusest Teedeministeeriumi alluvusse.
1. juulil 1929. aastal korraldati Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati Veeteede Valitsuseks, mille põhiliseks ülesandeks oli laevade liikumise korraldamine Eesti mere- ja sisevetes, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline järelevalve ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine.
Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega 22. oktoobril 1937. aastal hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast.
Riigihoidja poolt 8. aprillil 1938. aastal dekreedina välja antud valitsemise korraldamise seaduse alusel nimetati Veeteede Valitsus ümber Veeteede Talituseks. Asutuse ülesanded jäid sealjuures endiseks. Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni.
31. detsembri 1940. aasta aktiga anti Veeteede Talituse varad, kapital ja arhiiv üle Eesti Riiklikule Merelaevandusele Tallinna Mere Kaubasadama isikus. Tuletornid koos inventariga anti üle NSVL Sõja-Merelaevastiku Hüdrograafia Teenistusele.
Veeteede Ameti taasloomine
Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril 1989. aastal tolleaegses Transpordikomitees. Samal päeval asus tööle ka esimene peadirektor.
16. jaanuaril 1990. aastal moodustati Eesti NSV Valitsuse määruse alusel Veeteede Amet.
29. aprillil 1990. aastal kinnitas valitsus Veeteede Ameti põhimääruse, millega anti Veeteede Ametile iseseisva juriidilise isiku staatus. Veeteede Amet määrati Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse.
Veeteede Ameti esimene suurem ülesanne oli kaubandusliku meresõidu koodeksi ettevalmistamine, mis pärast mahukat tööd 9. detsembril 1991. aastal Riigikogus ka vastu võeti. Samas hakati looma Eesti laevaregistrit.
8. novembril 1991. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus laevaregistri põhimääruse ning liputunnistuse number üks sai jäämurdja SUUR TÕLL.
1990. aasta alguses tekkis vajadus hakata meremehi varustama Eesti dokumentidega ning 6. novembril 1992. aastal anti välja 21 esimest Eesti meremehe teenistusraamatut.
Samm-sammult lisandusid Veeteede Ametile uued kohustused. 3. augustil 1993. aastal kirjutati alla Eesti ja Venemaa vahelisele kokkuleppele Eesti territooriumil paiknevate Venemaa sõjalaevastikule kuuluvate hüdrograafiavarade üleandmise kohta.
Sama aasta 1. oktoobrist võttis Eesti endale vastutuse tagada ohutu laevaliiklus oma vetes. Endale võetud kohustuste täitmiseks osteti 1993. aastal Veeteede Ametile jäämurdja TARMO. Alustati ka Eesti merekaartide trükkimist, mille esimene seeria Pärnu laht ilmus trükist juba 27. juulil 1993. Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel kuulusid organisatsiooni tegevusvaldkonda ka lootsimise ja rannavalvega seotud ülesanded. Viimane tähendas, et tegeleti nii merepääste kui ka merereostuse likvideerimisega. 1995. aastal läksid rannavalve ja 1996. aastal lootsimise kohustused üle teistele institutsioonidele, samuti jäälõhkumise kohustus 1996. aastal, mis alates 2000. aastast taas Veeteede Ameti kohustuste hulka kuulub.
Paralleelselt tööga Eestis hakkas Veeteede Amet looma rahvusvahelisi suhteid. 31. jaanuaril 1992. aastal astuti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liikmeks, kiiresti ühineti ka tähtsamate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega. Lisaks IMO-le ühineti 1994. aastal jaanuaris Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga (IALA), 1997. aasta veebruaris Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga (IHO) ja 2001. aasta märtsis Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga (PIANC). 1. juulist 2005 on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU riiklik sadamakontroll) täisliige.
Veeteede Ameti struktuuriüksused
Veeteede Ameti struktuuriüksusteks on meresõiduohutuse teenistus, hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, üldteenistus ning laevaliikluse korraldamise osakond. Teenistuste koosseisus on osakonnad, talitused, bürood ja eriotstarbeline laevastik.
- Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 1. jaanuar 2013)
- Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 1. veebruar 2010)
Üldteenistus
Üldteenistuse põhiülesandeks on ameti tegevuse eesmärgi täitmine eri valdkondade ühtse ja tasakaalustatud arendamise ja omavahelise seostamise kaudu ning ameti igapäevast tööd toetav tegevus. Teenistus korraldab ameti eelarveprojektide koostamist ja eelarvevahendite analüüsi, töötab välja personalipoliitika ja koolitusstrateegia, korraldab õigusalast tööd, ameti valduses oleva riigivara haldamist, koordineerib ameti rahvusvahelist suhtlemist ning avalikkuse informeerimist ameti tegevusest, koordineerib ameti infotehnoloogilisi projekte, edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finants-, personali-, ja palgaarvestuse teenuse osutajale vajalikku informatsiooni ja dokumentatsiooni. Üldteenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:
- Finantsosakond
- Ökonoomikaosakond
- Personaliosakond
- Juriidiline osakond
- Haldusosakond
- Arendusosakond
- Välissuhete ja info osakond
- Arhiivitalitus
Meresõiduohutuse teenistus
Meresõiduohutuse teenistuse põhiülesandeks on riikliku järelevalve teostamine õigusaktidest tulenevate ohutut veeliiklust ja mereturvalisust reguleerivate nõuete täitmise üle laevades, väikelaevades, ettevõtetes, asutustes ja sadamates, aga samuti merekeskkonna kaitse laevade tehnilise järelevalve osas ning laevaõnnetuste juurdlus õigusaktidega sätestatud juhtudel. Meresõiduohutuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:
- Laevade järelevalve osakond
- Sidetalitus
- Ohtliku lasti talitus
- Laevakontrolli kaatrite laevapere
- Väike- ja siseveelaevade osakond
- Sadamate järelevalve osakond
- Laevaregistri ja sadamaregistri osakond
- Mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakond
- Meremeeste diplomeerimise ja registri büroo
Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesandeks on navigatsioonitingimuste kohta informatsiooni kogumine, selle töötlemine ja levitamine ning tingimuste loomine ohutuks veeliikluseks üldkasutatavatel veeteedel ja laevatatavatel sisevetel, sealhulgas järelevalve veeteede vastavuse üle õigusaktide nõuetele. Teenistus haldab veesõidukeid, mille suhtes amet on volitatud asutuseks riigivaraseaduse mõistes. Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:
- Laevateede osakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
- Hüdrograafiaosakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
- Navigatsioonimärgistuse osakond (aadressil Lume 9, Tallinn)
- Põhja-Eesti navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Lume 9, Tallinn)
- Läänemaa navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Uus-Sadama 2, Haapsalu)
- Pärnu navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Merekalda 16, Pärnu)
- Saaremaa navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Pärna 6, Kuressaare)
- Tartu navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Väike-Turu 4, Tartu)
- Hooldustalitus (kahe üksusega aadressidel Lume 9, Tallinn ja Rohuküla, Ridala vald, Läänemaa)
- Kartograafiaosakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
- Teatmeteoste talitus
- Laevastiku osakond (aadressil Lume 9, Tallinn)
Laevaliikluse korraldamise osakond
Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks on laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine, ööpäevaringne laevaliikluse jälgimine, informatsiooni kogumine, analüüsimine ja edastamine.
- Talvise navigatsiooni talitus
Kvaliteedijuhtimissüsteem
Veeteede Amet hakkas oma juhtimissüsteemi täiustama ning kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutama aastal 2001 standardi ISO 9001:2000 alusel. Aastal 2009 mindi üle standardile ISO 9001:2008. Veeteede Ameti kvaliteedijuhtimissüsteemi on heaks kiitnud Lloyd's Register Quality Assurance Limited. 12. aprillil 2002 väljastas Lloyd's Register EMEA Eesti filiaal ametile vastava sertifikaadi. Seega oli Veeteede Amet esimene riigiasutus, kellele väljastati kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat.
ISO 9001:2008 standardi alusel sertifikaat väljastati Veeteede Ametile 22. aprillil 2009 ja see kehtis kuni 30. aprillini 2011. Uus sertifikaat kehtib 1. maist 2011 kuni 30. aprillini 2014.
Sertifitseerimise vajadus tuleneb rahvusvahelisest konventsioonist "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon 1978" koos muudatustega (STCW konventsioon).
Veeteede Ametis on sertifitseeritud järgmised valdkonnad:
- meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe üle järelevalve teostamine;
- meremeeste diplomeerimise alane tegevus;
- laevade järelevalve;
- sadamate järelevalve.
Veeteede Ameti teiste tegevusalade puhul (laevade järelevalve, ettevõtjate järelevalve, hüdrograafia ja navigatsiooniteabe tagamine, veeteede märgistamine jne) rakendatakse samuti kvaliteedijuhtimissüsteemi põhimõtteid, st kirjeldatakse protseduure, viiakse regulaarselt läbi siseauditeid ja juhtkonnapoolseid ülevaatusi jne, kuid neid valdkondi sertifitseerimisele ei esitata.
Veeteede Amet on oma kvaliteedipoliitika sõnastanud järgmiselt:
- tagame riikliku järelevalve teostamise merenduses ning vajadusel riikliku sunni kohaldamise seadusega ettenähtud alusel ja ulatuses;
- tagame tingimuste loomise ohutuks ja turvaliseks laevaliikluseks Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel;
- tagame oma tegevuse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse juhtimissüsteemi pideva parendamise kaudu;
- tegutseme kliendikeskselt, mõistes ja täites klientide vajadusi ning püüdes ületada nende ootusi.
Veeteede Ameti kvaliteedipoliitika juhtlauseks on: Ohutum meresõit.
Veeteede Ameti laevastik
- Laevakontrolli kaater EVA-019
- Jäämurdja TARMO
- Hüdrograafialaev EVA-300
- Hüdrograafialaev EVA-320
- Hüdrograafialaev EVA-325
- Hüdrograafialaev JAKOB PREI
- Hüdrograafiakaater EVA-303 (endine AMA-080)
- Poilaev EVA-301
- Poilaev EVA-302
- Poilaev EVA-308
- Poilaev EVA-317
- Poilaev EVA-318
- Mitmeotstarbeline laev EVA-316
- SEKTORI
Endised laevad
Kirjandus
- "Heitlike aegade tuules", Peeter Peetsalu, 2008
- Kalle Pedak: "Eesti Veeteede Amet", "Eesti laevanduse aastaraamat 1995"
- Vaido Kraav: "Tuletorni-hüdrograafiatalituse aktuaalsed probleemid", "Eesti laevanduse aastaraamat 1995"
- Ants Läänesaar: "Eesti laevaregister", "Eesti laevanduse aastaraamat 1995"
- Viktor Palmet: "Eesti Veeteede Ameti tegevusest", "Eesti laevanduse aastaraamat 1996"
- Arvo Veskimets: "Eesti Veeteede Amet aastatuhande vahetusel", "Eesti laevanduse aastaraamat 2000"
- Tarmo Ots: "Veeteede Amet teel Euroopa Liitu", "Eesti laevanduse aastaraamat 2003"
- Andrus Maide: "85 aastat Veeteede Ametit", "Eesti laevanduse aastaraamat 2004"
- Are Piel: "Laevaliikluse korraldamise keskus", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009"
- Nathan Tõnnisson: "Veeteede Ameti taassünd", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009"
