Erinevus lehekülje "Jõeliiklus" redaktsioonide vahel
| (ei näidata 2 kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Jõeliiklus''' on liiklus siseveekogudel. Veekogud võivad olla looduslikud (jõgi, järv) või tehisveekogud (veehoidlad, [[kanal]]id). Jõeliiklus sõltub looduslikest tingimustest, näiteks [[jää]]st ja veetaseme kõikumisest. Looduslike ja tehistakistuste (kärestikud, kosed, tammid) ületamiseks kasutatakse [[lüüs]]e. Jõeliiklus õigustab majanduslikult suurtel jõgedel ja kanalitega ühendatud veekogudel | + | '''Jõeliiklus''' on liiklus siseveekogudel. Veekogud võivad olla looduslikud (jõgi, järv) või tehisveekogud (veehoidlad, [[kanal]]id). Jõeliiklus sõltub looduslikest tingimustest, näiteks [[jää]]st ja veetaseme kõikumisest. Looduslike ja tehistakistuste (kärestikud, kosed, tammid) ületamiseks kasutatakse [[lüüs]]e. |
| + | |||
| + | Jõeliiklus õigustab end majanduslikult suurtel jõgedel ja kanalitega ühendatud veekogudel. Näiteks Lääne-Euroopas on kanalitega ühendatud Seine, Rhône, Saône, Loire, Schelde, Maas, Rhein, Ems, Elbe, Oder, Doonau, mis võimaldab kaupu vedada läbi mandri [[Must meri|Mustast merest]] ja [[Vahemeri|Vahemerest]] [[Biskaia laht]]e, [[Põhjameri|Põhjamerre]] ja [[Läänemeri|Läänemerre]]. Venemaal on Volga, Neeva, Doni, järvede, veehoidlate ja kanalite abil ühendatud Läänemeri, [[Valge meri|Valge]], Must ja Kaspia meri. Eestis on kaupu ja reisijaid veetud valdavalt Peipsi järvel ja Emajõel. | ||
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | + | [[Kategooria:Laevandus]] | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
Viimane redaktsioon: 25. veebruar 2015, kell 15:18
Jõeliiklus on liiklus siseveekogudel. Veekogud võivad olla looduslikud (jõgi, järv) või tehisveekogud (veehoidlad, kanalid). Jõeliiklus sõltub looduslikest tingimustest, näiteks jääst ja veetaseme kõikumisest. Looduslike ja tehistakistuste (kärestikud, kosed, tammid) ületamiseks kasutatakse lüüse.
Jõeliiklus õigustab end majanduslikult suurtel jõgedel ja kanalitega ühendatud veekogudel. Näiteks Lääne-Euroopas on kanalitega ühendatud Seine, Rhône, Saône, Loire, Schelde, Maas, Rhein, Ems, Elbe, Oder, Doonau, mis võimaldab kaupu vedada läbi mandri Mustast merest ja Vahemerest Biskaia lahte, Põhjamerre ja Läänemerre. Venemaal on Volga, Neeva, Doni, järvede, veehoidlate ja kanalite abil ühendatud Läänemeri, Valge, Must ja Kaspia meri. Eestis on kaupu ja reisijaid veetud valdavalt Peipsi järvel ja Emajõel.
Autor: Enn Oja
