Erinevus lehekülje "LIVONIA" redaktsioonide vahel
P (→LIVONIA) |
|||
| (ei näidata 2 kasutaja 8 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 71. rida: | 71. rida: | ||
| Autode arv = | | Autode arv = | ||
| Rajameetreid = | | Rajameetreid = | ||
| − | | Jääklass = | + | | Jääklass = UL1 A2 (Venemaa) |
| Kere materjal = teras | | Kere materjal = teras | ||
| Tekiehituse materjal = | | Tekiehituse materjal = | ||
| 110. rida: | 110. rida: | ||
}} | }} | ||
| − | '''LIVONIA''' oli Soomes ehitatud endine Eesti NSV uurimislaev ARNOLD VEIMER, mis aastast 1996 on Rootsi mereväele kuuluv | + | '''LIVONIA''' oli Soomes ehitatud endine Eesti NSV [[uurimislaev]] ARNOLD VEIMER, mis aastast 1996 on Rootsi mereväele kuuluv toetuslaev TROSSÖ. |
==ARNOLD VEIMER== | ==ARNOLD VEIMER== | ||
| − | 1980. aastal tellis Nõukogude väliskaubandusorganisatsioon Sudoimport Turu laevatehaselt Oy Laivateollisuus Ab seeria uurimislaevu, millest esimene, | + | 1980. aastal tellis Nõukogude väliskaubandusorganisatsioon Sudoimport Turu laevatehaselt Oy [[Laivateollisuus]] Ab seeria uurimislaevu, millest esimene, AKADEMIK SHULEYKIN, valmis 1982 ning järgnevad laevad 1983 ja 1984. Laev tehasenumbriga 355 erines eelnenuist nii sinise kerevärvi - teised olid valged - kui ka parema manööverdusvõime, külgväravate ja varustustaseme poolest<ref> The Arnold Veimer - from Soviet research vessel to Swedish naval support. [[Shipgaz]] 2010, nr 5 </ref>. |
| − | Uurimislaev ehitati Nõukogude Liidu teadusprogrammi " | + | Uurimislaev ehitati Nõukogude Liidu teadusprogrammi "[[Maailmameri]]" täitmiseks ja anti üle Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi]] bilanssi.<ref>[http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/1996/10/m96101405.html VIII Riigikogu Stenogramm: IV istungijärk 14. oktoober 1996]</ref> Laev sai nime akadeemik Arnold Veimeri järgi. Seoses ARNOLD VEIMERi ehitamisega süüdistati seadusrikkumises geofüüsikut Ain Aitsamit, kes oli üks mereuuringuteks vajalike uurimislaevade [[AJU-DAG]]i (63,8 m, 1001,88 brt) ja ARNOLD VEIMERi taotlemise ning teadustööks rakendamise algataja ja eestvedaja, ent kohus mõistis ta õigeks ja 1986. aastal ennistati ta tööle. |
26. juunil 1984 väljus ARNOLD VEIMER esimesele mereekspeditsioonile [[Atlandi ookean]]i põhjaossa. | 26. juunil 1984 väljus ARNOLD VEIMER esimesele mereekspeditsioonile [[Atlandi ookean]]i põhjaossa. | ||
==LIVONIA== | ==LIVONIA== | ||
| − | [[Pilt:Livonia Miidurannas.jpg|thumb| | + | [[Pilt:Livonia Miidurannas.jpg|thumb|left|LIVONIA Miiduranna sadamas 1995. aastal]] |
| − | Eesti taasiseseisvumise järel sai laev 1991. aastal uue nime LIVONIA. Teadusasutuste ümberkorralduste tagajärjel kuulus | + | Eesti taasiseseisvumise järel sai laev 1991. aastal uue nime LIVONIA. Teadusasutuste ümberkorralduste tagajärjel kuulus LIVONIA alates 1992. aastast [[Eesti Mereinstituut|Eesti Mereinstituudi]] bilanssi ja jäeti [[Miiduranna sadam|Miiduranna sadamasse]] kai äärde seisma. Hiljem ehitati laev ümber ökoturismilaevaks ja renditi Kanada polaarturismiettevõttele Marine Expeditions, mis korraldas reise turistidele [[Gröönimaa]]lt [[Loodeväil]]a ja Patagooniast [[Antarktika]]sse. Ligi 100 000 krooni maksnud reisidel osalesid peamiselt Ameerika pensionärid. |
LIVONIA sõitis 21. jaanuaril 1996 Marguerite'i lahele Antarktikasse. Sellega sai LIVONIA esimeseks Eesti lipu all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel lõunas. Laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog [[Rein Vahisalu]], kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust ning kirjutas reisist raamatu "Laevaarstina Antarktikas" <ref>Rein Vahisalu [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=1917 Laevaarstina Antarktises] Õhtuleht, 16. aprill 1997</ref>. | LIVONIA sõitis 21. jaanuaril 1996 Marguerite'i lahele Antarktikasse. Sellega sai LIVONIA esimeseks Eesti lipu all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel lõunas. Laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog [[Rein Vahisalu]], kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust ning kirjutas reisist raamatu "Laevaarstina Antarktikas" <ref>Rein Vahisalu [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=1917 Laevaarstina Antarktises] Õhtuleht, 16. aprill 1997</ref>. | ||
| − | Kuigi [[Piirivalveamet]] oli 1996. aastal taotlenud LIVONIAt riigiasutuste ühiskasutusse, milleks oleks keskkonnaministeeriumil tulnud see tasuta bilansist bilanssi üle anda, müüs Eesti Keskkonnaministeerium välismaal korraldatud enampakkumisel 1996. aasta septembris väidetavalt võlgadesse sattunud LIVONIA 2,8 miljoni dollari eest Rootsi kuninglikule mereväele.<ref> [http://www.epl.ee/artikkel/10746 Eesti müüs ainsa teaduslaeva] Eesti Päevaleht, 23. september 1996</ref><ref>[http://www.epl.ee/artikkel/10853 Ahto Järvik, Mereinstituudi direktor: Valed andmed Livonia kohta] Eesti Päevaleht, 26. september 1996</ref><ref> [http://www.epl.ee/artikkel/10938 Kõik numbrid polnudki valed] Eesti Päevaleht, 28. september 1996 </ref> Saadud raha eest osteti 18,4 miljoni krooni eest Hoiupanga Investeerimisfondi osakuid ja müüdi need hiljem kasuga maha, teenides nii 7,8 miljonit krooni<ref> [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=20150&q=Livonia Keskkonnaministeerium mängis riigi rahaga] Õhtuleht, 18. aprill 1998 </ref>. Kasumist rahastati mitme keskkonnakaitselise objekti ehitust, keskkonnakaitsepropagandat ja anti sponsorabi.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/04/21/uudised.htm#neljas Minister Reiljanit ähvardab umbusaldus] Postimees, 21. aprill 1998</ref> | + | Kuigi [[Piirivalveamet]] oli 1996. aastal taotlenud LIVONIAt riigiasutuste ühiskasutusse, milleks oleks keskkonnaministeeriumil tulnud see tasuta bilansist bilanssi üle anda, müüs Eesti Keskkonnaministeerium välismaal korraldatud enampakkumisel 1996. aasta septembris väidetavalt võlgadesse sattunud LIVONIA 2,8 miljoni dollari eest Rootsi kuninglikule mereväele.<ref> [http://www.epl.ee/artikkel/10746 Liina. Velland. Eesti müüs ainsa teaduslaeva] Eesti Päevaleht, 23. september 1996</ref><ref>[http://www.epl.ee/artikkel/10853 Ahto Järvik, Mereinstituudi direktor: Valed andmed Livonia kohta] Eesti Päevaleht, 26. september 1996</ref><ref> [http://www.epl.ee/artikkel/10938 Liina Velland. Kõik numbrid polnudki valed] Eesti Päevaleht, 28. september 1996 </ref> Saadud raha eest osteti 18,4 miljoni krooni eest Hoiupanga Investeerimisfondi osakuid ja müüdi need hiljem kasuga maha, teenides nii 7,8 miljonit krooni<ref> [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=20150&q=Livonia Keskkonnaministeerium mängis riigi rahaga] Õhtuleht, 18. aprill 1998 </ref>. Kasumist rahastati mitme keskkonnakaitselise objekti ehitust, keskkonnakaitsepropagandat ja anti sponsorabi.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/04/21/uudised.htm#neljas Minister Reiljanit ähvardab umbusaldus] Postimees, 21. aprill 1998</ref> |
| + | ==TROSSÖ== | ||
| + | [[Pilt:TROSSÖ.jpg|thumb|left|TROSSÖ Miinisadamas 2017. aastal]]Eesti [[laevapere]] viis LIVONIA kohale Rootsi mereväebaasi Musköl. Rootsi lipu all sai laev uue nime TROSSÖ, pardanumbri A264 ja nime ette lühendi HMS (rootsi ''Hans Majestäts Skepp'') ning asus teenistusse toetuslaevana. Hiljem vahetati peamasinad välja ökonoomsemate vastu. | ||
| + | |||
| + | Novembris 2008 teatati Rootsi mereväelaevade STOCKHOLM, MALMÖ, VISBY ja TROSSÖ saatmisest Euroopa Liidu [[piraatlus]]vastase kampaania [[operatsioon Atalanta]] (EU NAVFOR) raames Aafrika idarannikule võitlusse Somaalia [[piraat]]idega. Kodusadamasse Karlskronasse jõudis laev tagasi 21. oktoobril 2009. | ||
| + | |||
| + | Nüüdisajal kuulub TROSSÖ 4. lahinguflotilli koosseisu Bergas.<ref>[[Pär-Henrik Sjöström]]. Specialist på forskningsfartyg. [[Sjöfartstidningen]] nr 4, 2021</ref> | ||
== Viited== | == Viited== | ||
Viimane redaktsioon: 10. august 2021, kell 19:40
| Laeva andmed | |
|---|---|
 ARNOLD VEIMER Turus 1984. aastal | |
| Nimi: | ARNOLD VEIMER LIVONIA TROSSÖ |
| IMO number: | 8119027 |
| Kutsung: | ESBA |
| Lipp: | Eesti |
| Kodusadam: | Tallinn |
| Klassifikatsiooniühing: | Vene Mereregister |
| Reeder: | Eesti Mereinstituut |
| Ehitusaasta: | 1984 |
| Ehituskoht: | Soome, Turu |
| Ehitaja: | Oy Laivateollisuus Ab |
| Tehasenumber: | 355 |
| Tüüp: | uurimislaev |
| Valminud: | 1984 |
| Esimene reis: | 26. juuni 1984 |
| Maksimaalne pikkus: | 71,6 m |
| Maksimaalne laius: | 12,8 m |
| Süvis: | 4,5 m |
| Parda kõrgus: | 6,45 m |
| Täielik kandevõime: | 590 t |
| Kogumahutavus: | 1832 |
| Puhasmahutavus: | 550 |
| Reisijakohti: | 60 |
| Jääklass: | UL1 A2 (Venemaa) |
| Kere materjal: | teras |
| Peamasin: | 2 × 1147 kW |
LIVONIA oli Soomes ehitatud endine Eesti NSV uurimislaev ARNOLD VEIMER, mis aastast 1996 on Rootsi mereväele kuuluv toetuslaev TROSSÖ.
Sisukord
ARNOLD VEIMER
1980. aastal tellis Nõukogude väliskaubandusorganisatsioon Sudoimport Turu laevatehaselt Oy Laivateollisuus Ab seeria uurimislaevu, millest esimene, AKADEMIK SHULEYKIN, valmis 1982 ning järgnevad laevad 1983 ja 1984. Laev tehasenumbriga 355 erines eelnenuist nii sinise kerevärvi - teised olid valged - kui ka parema manööverdusvõime, külgväravate ja varustustaseme poolest[1].
Uurimislaev ehitati Nõukogude Liidu teadusprogrammi "Maailmameri" täitmiseks ja anti üle Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi]] bilanssi.[2] Laev sai nime akadeemik Arnold Veimeri järgi. Seoses ARNOLD VEIMERi ehitamisega süüdistati seadusrikkumises geofüüsikut Ain Aitsamit, kes oli üks mereuuringuteks vajalike uurimislaevade AJU-DAGi (63,8 m, 1001,88 brt) ja ARNOLD VEIMERi taotlemise ning teadustööks rakendamise algataja ja eestvedaja, ent kohus mõistis ta õigeks ja 1986. aastal ennistati ta tööle.
26. juunil 1984 väljus ARNOLD VEIMER esimesele mereekspeditsioonile Atlandi ookeani põhjaossa.
LIVONIA
Eesti taasiseseisvumise järel sai laev 1991. aastal uue nime LIVONIA. Teadusasutuste ümberkorralduste tagajärjel kuulus LIVONIA alates 1992. aastast Eesti Mereinstituudi bilanssi ja jäeti Miiduranna sadamasse kai äärde seisma. Hiljem ehitati laev ümber ökoturismilaevaks ja renditi Kanada polaarturismiettevõttele Marine Expeditions, mis korraldas reise turistidele Gröönimaalt Loodeväila ja Patagooniast Antarktikasse. Ligi 100 000 krooni maksnud reisidel osalesid peamiselt Ameerika pensionärid.
LIVONIA sõitis 21. jaanuaril 1996 Marguerite'i lahele Antarktikasse. Sellega sai LIVONIA esimeseks Eesti lipu all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel lõunas. Laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog Rein Vahisalu, kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust ning kirjutas reisist raamatu "Laevaarstina Antarktikas" [3].
Kuigi Piirivalveamet oli 1996. aastal taotlenud LIVONIAt riigiasutuste ühiskasutusse, milleks oleks keskkonnaministeeriumil tulnud see tasuta bilansist bilanssi üle anda, müüs Eesti Keskkonnaministeerium välismaal korraldatud enampakkumisel 1996. aasta septembris väidetavalt võlgadesse sattunud LIVONIA 2,8 miljoni dollari eest Rootsi kuninglikule mereväele.[4][5][6] Saadud raha eest osteti 18,4 miljoni krooni eest Hoiupanga Investeerimisfondi osakuid ja müüdi need hiljem kasuga maha, teenides nii 7,8 miljonit krooni[7]. Kasumist rahastati mitme keskkonnakaitselise objekti ehitust, keskkonnakaitsepropagandat ja anti sponsorabi.[8]
TROSSÖ
Eesti laevapere viis LIVONIA kohale Rootsi mereväebaasi Musköl. Rootsi lipu all sai laev uue nime TROSSÖ, pardanumbri A264 ja nime ette lühendi HMS (rootsi Hans Majestäts Skepp) ning asus teenistusse toetuslaevana. Hiljem vahetati peamasinad välja ökonoomsemate vastu.
Novembris 2008 teatati Rootsi mereväelaevade STOCKHOLM, MALMÖ, VISBY ja TROSSÖ saatmisest Euroopa Liidu piraatlusvastase kampaania operatsioon Atalanta (EU NAVFOR) raames Aafrika idarannikule võitlusse Somaalia piraatidega. Kodusadamasse Karlskronasse jõudis laev tagasi 21. oktoobril 2009.
Nüüdisajal kuulub TROSSÖ 4. lahinguflotilli koosseisu Bergas.[9]
Viited
- ↑ The Arnold Veimer - from Soviet research vessel to Swedish naval support. Shipgaz 2010, nr 5
- ↑ VIII Riigikogu Stenogramm: IV istungijärk 14. oktoober 1996
- ↑ Rein Vahisalu Laevaarstina Antarktises Õhtuleht, 16. aprill 1997
- ↑ Liina. Velland. Eesti müüs ainsa teaduslaeva Eesti Päevaleht, 23. september 1996
- ↑ Ahto Järvik, Mereinstituudi direktor: Valed andmed Livonia kohta Eesti Päevaleht, 26. september 1996
- ↑ Liina Velland. Kõik numbrid polnudki valed Eesti Päevaleht, 28. september 1996
- ↑ Keskkonnaministeerium mängis riigi rahaga Õhtuleht, 18. aprill 1998
- ↑ Minister Reiljanit ähvardab umbusaldus Postimees, 21. aprill 1998
- ↑ Pär-Henrik Sjöström. Specialist på forskningsfartyg. Sjöfartstidningen nr 4, 2021
