Erinevus lehekülje "Mereleksikon" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (Välislingid)
 
6. rida: 6. rida:
 
Toimetuskolleegiumi kuulusid [[Heino Gustavson]], [[Arno Kask]], R. Kurgo, Uno Laur, [[Tarmo Ojamets]], Leonid Parašin, E. Tarvel, V. Tõnso ja H. Õiglane (vastutav toimetaja). Teose juhtivtoimetaja oli Olev Luhaveer.
 
Toimetuskolleegiumi kuulusid [[Heino Gustavson]], [[Arno Kask]], R. Kurgo, Uno Laur, [[Tarmo Ojamets]], Leonid Parašin, E. Tarvel, V. Tõnso ja H. Õiglane (vastutav toimetaja). Teose juhtivtoimetaja oli Olev Luhaveer.
  
[[Mereviki]] on Mereleksikoni edasiarendus, mida haldab [[Veeteede Amet]].
+
[[Mereviki]] on Mereleksikoni edasiarendus, mida haldab Transpordiamet, (2021. aastani [[Veeteede Amet]]).
  
 
==Viited==
 
==Viited==

Viimane redaktsioon: 8. veebruar 2022, kell 17:15

Mereleksikon
Mereleksikoni kaas

Mereleksikon ehk MerLe on 1996. aastal Eesti merendusterminoloogiakomisjoni koostatud ja Eesti Entsüklopeediakirjastuse kirjastatud merendusteemaline teatmeteos, mille peamiseks ülesandeks sai eestikeelsete merendusalaste oskussõnade elushoidmine, et vastu seista vene- ja ingliskeelsele survele. Rohkesti on Eesti-keskset materjali, mida teistest allikatest kätte ei saa. Raamatu koostamise mõttest Uno Lauri, Bruno Pao ja Reet Naberi eestvedamisel kulus ilmumiseni pea kümme aastat. Mereleksikoni esitleti 10. aprillil 1996 reisilaeval MARE BALTICUM, esitlusel osales president Lennart Meri.[1]

Toimetuskolleegiumi kuulusid Heino Gustavson, Arno Kask, R. Kurgo, Uno Laur, Tarmo Ojamets, Leonid Parašin, E. Tarvel, V. Tõnso ja H. Õiglane (vastutav toimetaja). Teose juhtivtoimetaja oli Olev Luhaveer.

Mereviki on Mereleksikoni edasiarendus, mida haldab Transpordiamet, (2021. aastani Veeteede Amet).

Viited

  1. Reet Naber. Mereleksikon on kaante vahel. Meremees nr 8, 1996

Välislingid