Erinevus lehekülje "Hugo Maide" redaktsioonide vahel
(→Muu tegevus) |
|||
21. rida: | 21. rida: | ||
==Muu tegevus== | ==Muu tegevus== | ||
− | + | *Kuulus aastail 1971-1990 Eesti NSV Ülemnõukogusse. | |
*1975. a kolm kuud FAO programmi raames Somaalias kalapüüki edendamas, et sealset näljahäda vähendada. | *1975. a kolm kuud FAO programmi raames Somaalias kalapüüki edendamas, et sealset näljahäda vähendada. | ||
*1976. a pool aastat kalapüügispetsialistina riikliku delegatsiooni koosseisus, kelle ülesandeks oli koostada alusdokumentatsioon koostöölepingu sõlmimiseks Angoola Rahvavabariigiga. | *1976. a pool aastat kalapüügispetsialistina riikliku delegatsiooni koosseisus, kelle ülesandeks oli koostada alusdokumentatsioon koostöölepingu sõlmimiseks Angoola Rahvavabariigiga. | ||
*1986–1990 Eesti Purjespordiföderatsiooni esimees, see aga ei olnud talle pelgalt ametipost. Juba 1976. aastal, Hiiu Kaluris, pani ta aluse jahtklubile Dago, kus olid svertpaatidest esindatud Optimistid, OK-d ja Finn’id, aga ka avamerejaht Dago. Töötades Eesti Kalatööstuses oli tema südameasjaks hoolitseda parklaeva Krusenstern hea käekäigu eest. See, et aastatel 1982–1991 oli maailma ühe suurima parklaeva kodusadamaks Tallinn, võib suuresti tema teeneks pidada. | *1986–1990 Eesti Purjespordiföderatsiooni esimees, see aga ei olnud talle pelgalt ametipost. Juba 1976. aastal, Hiiu Kaluris, pani ta aluse jahtklubile Dago, kus olid svertpaatidest esindatud Optimistid, OK-d ja Finn’id, aga ka avamerejaht Dago. Töötades Eesti Kalatööstuses oli tema südameasjaks hoolitseda parklaeva Krusenstern hea käekäigu eest. See, et aastatel 1982–1991 oli maailma ühe suurima parklaeva kodusadamaks Tallinn, võib suuresti tema teeneks pidada. | ||
+ | |||
==Tunnustus== | ==Tunnustus== | ||
Viimane redaktsioon: 24. mai 2022, kell 23:25
Sisukord |
Hugo Maide (26. mai 1932 Tallinn – 3. märts 2020) oli Eesti kalandus- ja merendustegelane.
Haridus
- 1951. aastal lõpetas Tallinna Kalandustehnikumi tehnik-tehnoloogina.
- 1972. aastal lõpetas Kaliningradi Kalatööstuse Tehnilise Instituudi (praegu Kaliningradi Riiklik Tehnikaülikool) tööstusliku kalapüügi eriala mehaanikainsenerina, laevajuht.
Töö
- 1951. aasta kevadel suunati ta tööle Rakvere kalakombinaadi Toolse ostupunkti ja veel sama aasta sügisel Kuressaare kalakombinaadi Lõmala ostupunkti juhatajaks kuni 1952. aasta sügiseni.
- 1954. aasta alguses alustas tööd kalurikolhoosis Majak kalurina. 1955. aastal suunati kuuekuulistele kolhoosiesimeeste kursustele ja sama aasta lõpus määrati brigadiri ametikohale. 1956. aastal edutati ta juba juhtivbrigadiri ametikohale, kelle alluvuses töötas ligi sada kalurit.
- 1962. aastal, kui moodustati Eesti Kalurite Liit, kutsuti ta sinna püügi- ja tootmisosakonna juhatajaks, oli üks traalpüügi arendamise eestvedajaist Eestis.
- 1966. aastal valiti kalurikolhoosi Hiiu Kalur juhatuse esimeheks. Prioriteediks oli seinnoodapüügi arendamine Atlandi ookeanil. Sel eesmärgil ehitati ümber olemasolevad SRTR-tüüpi laevad ja varustati need võimsamate peamasinatega. Samuti soetati sarnaseid laevu teistest kalurikolhoosidest juurde. Samal ajal arendati ka Läänemere traalpüüki ja 1974. aastal sai Hiiu Kalur esimese, spetsiaalselt Läänemerele ehitatud traallaeva MRTK Baltika omanikuks. 1975. aastal tunnustati Hiiu Kaluri ettevõtmisi ordeniga „Austuse märk“.
- 1979. aastal nimetati H. Maide tootmiskoondise Eesti Kalatööstus peadirektoriks, kus ta jätkas võimaluste otsimist kalanduse arendamiseks. Stralsundis, Volkswerft’i laevatehases ehitati uued Moonsund-tüüpi supertraalaevad, koostöös soomlastega asutati oma aja kohta ainulaadne ühisettevõte, kalatööstus Esva.
- 1991–1993 oli Firma Scarus AB (Rootsi) peadirektor.
Muu tegevus
- Kuulus aastail 1971-1990 Eesti NSV Ülemnõukogusse.
- 1975. a kolm kuud FAO programmi raames Somaalias kalapüüki edendamas, et sealset näljahäda vähendada.
- 1976. a pool aastat kalapüügispetsialistina riikliku delegatsiooni koosseisus, kelle ülesandeks oli koostada alusdokumentatsioon koostöölepingu sõlmimiseks Angoola Rahvavabariigiga.
- 1986–1990 Eesti Purjespordiföderatsiooni esimees, see aga ei olnud talle pelgalt ametipost. Juba 1976. aastal, Hiiu Kaluris, pani ta aluse jahtklubile Dago, kus olid svertpaatidest esindatud Optimistid, OK-d ja Finn’id, aga ka avamerejaht Dago. Töötades Eesti Kalatööstuses oli tema südameasjaks hoolitseda parklaeva Krusenstern hea käekäigu eest. See, et aastatel 1982–1991 oli maailma ühe suurima parklaeva kodusadamaks Tallinn, võib suuresti tema teeneks pidada.
Tunnustus
- 1978. Teenelise kaluri aunimetus.
- Tehtud töö ja saavutatud tulemused leidsid korduvalt tunnustamist, nii aumärkide kui ka aukirjade näol.