KALEW (mootortraaler)

Laeva andmed
Nimi:	M-8 (1915–?) MK 3 (?) KALEW (1919–1936) KERI (1936–1941) KATŠtš No2 (1941) KATŠtš-1502 (1941) K.S Boot 156 (1941–?) O. Re 76 (?) KOIT (1944–?)
Ehitusaasta:	1915
Ehituskoht:	Björneborg, Soome
Tüüp:	mootortraaler
Maksimaalne pikkus:	21,6 m
Maksimaalne laius:	4,6 m
Süvis:	1,2 m
Mass-veeväljasurve:	50 t
Kiirus:	7,5 sõlme
Kere materjal:	teras
Peamasin:	Kaks 2-taktilist mootorit „Bolinder“, 80 hj

Ajalugu

• Laev ehitati 1915. aastal Soome edelanurgal olevas sadamalinnas Poris ehk tollases Björneborgis. Laeva mõõtmed olid 21,6 x 4,6 x 1,2 meetrit ja veeväljasurve 50 tonni. Jõuseadmeteks oli kaks 2-taktilist mootorit „Bolinder“ koguvõimsusega 80 hj. Need andsid talle kiiruseks 7,5 sõlme ehk 14 km/h.
• Laev sai tähiseks M-8 ja ta võeti Balti laevastikus kasutusele miiniveeskjana. M-8 ahtritekil olid miinirööpmed, mis mahutasid 15 suurt või 50 väikest kalamiini.
• M-8 tegutses Irbe väina mineerimisel. Punavenelaste pagemisel Tallinnast jäi ta siia ja teenis järgnevalt sakslasi MK 3 tähise all. Ka sakslaste äraminekul jäi laev Tallinna maha. 3. jaanuaril 1919 nimetati laev KALEWiks ja juba ööl vastu 8. jaanuari sõitis ta koos suurtükipaadiga LEMBIT, vahilaev LAENE, meremärgipanijaga LOOD, veolaevaga MOONSUND ning jäämurdja-pukseritega HECTOR ja WRANGEL Tallinnast välja, et osaleda dessandi maalesaatmisel Loksal. Umbes 360-mehelise dessandi maalesaatmine õnnestuski ja sama päeva õhtul ühinesid dessandis osalenud I Soome Vabatahtlike Salga umbes 200 meest, maarindel edasi tunginud 4. jalaväepolguga.
• 17.-18. jaanuaril osales KALEW Vabadussõja suurimas, Utria dessandis, kus maale saadeti 1000 meest ja võeti punastelt tagasi Narva linn.
• 1919. aasta kevadel osales KALEW eestlastele läbikukkumisega lõppenud Heinaste dessandiüritusel.
• 6. mail sõitis KALEW madalale kinni, laeva komandör mereväeleitnant Edmund Hüppler sai punalätlase kuulist käest haavata ja laeval olnud dessantlane, reamees Emil Vias surma. Õnneks saadi laev madalalt siiski lahti ja meestel õnnestus kuulipildujatule alt pääseda.
• 15.-18. mail oli KALEW Soome idaotsas Luuga ning Kaporje lahel. Seal osales laev dessantides Luuga jõesuus ja Peipija sadamas. Vanemleitnant Tiido Krausi juhatusel sõideti piki Luuga jõge Ingerimaa sisemusse. Jõudes jõesuust 20 km kaugusel oleva Bolšoje Kuzemkino külani peeti maha lahing punaväe rooduga, kus jäädi võitjaks. Lahingu käigus lasti KALEWil maha mast ja pärast loendati laevakeres 18 kuuliauku. Meie meestest said kaks haavata, neist üks raskelt ja vanemleitnant Kraus kuuli riivamishaava põske.
• Alates 28. juunist tegutses KALEW Liivi lahel, seekord Landeswehri sõjas traalereina. 29. juunil traalis ta Heinaste lähedal ja 30. juunil Daugava jõesuus.
• 10. oktoobril tegutses KALEW Luuga ning Kaporje lahtedel.
• Peale Vabadussõja lõppu töötas KALEW Mereasjanduse Peavalitsuse Traalerite osakonnas kus puhastas läände ja põhja suunduvaid laevateesid miinidest.
• Jaanuarist 1923 saadeti KALEW tagasi Merejõududesse, kus ta tegutses traaleri ja abilaevana. 13. mail 1936 sai laev uueks nimeks KERI.
• 1940. aastal võeti laev Balti laevastikku, kus 15. juulist 1941 sai ta uueks tähiseks kaatertraaler KATŠtš No 2. 10 päeva hiljem sai laev aga uue tähise KATŠtš-1502. Kuu aega hiljem, kui punalaevastikul Tallinnast äraminekuga kiire hakkas üritati kaatertraalerit KATŠtš-1502 28. augustil Miinisadama lääneväravasse uputada. Kuid selle päeva hommikupoolikul oli kõva tuul, mis tõmmanud vana traaler-miiniveeskja puksiiri küljest lahti ja kandnud sadama keskel olnud madalale. Selle kingituse kasutasid ära sama päeva pealelõunal Tallinna jõudnud sakslased, kelle juures see väike mootorlaev jõudis teenida Ostlandflotille staabikaatrina ning vahikaatrina K.S Boot 156 ja O. Re 76. 1. augustil 1944 müüdi laev erakätesse ja sai nimeks KOIT. 1945. aasta septembris aga anti laev tagasi Nõukogude Liidule.

Viited

• 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.