Erinevus lehekülje "Bottengarn" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (5 redaktsiooni)
 
(ei näidata 2 kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''bottengarn''' rts [bottengaarn] - suur angerjamõrd, millega püütakse kuni 10m sügavuses rannavees. Bottengarni esiosa on pealt lahtine võrkkast, millesse avanevad 1 või 2 pära suudmed. Pärad koosnevad mitmest lahtivõetavast üksteise taha kinnituvast osast. Bottengarni kasti kõrgus on harilikult 3,5...9m, tiiva (vesiaed) pikkus 80...170m. Eestis kasutatakse bottengarni harilikult rändangerja püügiks Saare- ja Hiiumaal. Bottengarn on pärit Põhja-Ameerikast, Taani kaudu tuli 20. sajandi algul Rootsi ja 1929.a toodi A. Vikströmi algatusel katsetamiseks Eestisse (katsetajaks M. Schmuul [Smuul] Muhust)). 1939.a oli Saaremaal üle 340 bottengarni. Tööstuslikult hakati bottengarne Eestis tootma 1939.a.   
+
'''Bottengarn''' (rootsi keeles ''bottengaarn'') on suur angerja[[mõrd]], millega püütakse kuni 10 meetri sügavuses rannavees.
 +
 
 +
Bottengarni esiosa on pealt lahtine võrkkast, millesse avanevad ühe või kahe pära suudmed. Pärad koosnevad mitmest lahtivõetavast üksteise taha kinnituvast osast. Bottengarni kasti kõrgus on harilikult 3,5...9 meetrit, tiiva (vesiaaia) pikkus 80...170 meetrit.
 +
 
 +
Eestis kasutatakse bottengarni harilikult rändangerja püügiks Saare- ja Hiiumaal. Bottengarn on pärit Põhja-Ameerikast, Taani kaudu tuli see 20. sajandi algul Rootsi ja toodi 1929. aaastal A. Vikströmi algatusel katsetamiseks Eestisse, katsetajaks oli M. Schmuul (Smuul) Muhust. 1939. aastal oli Saaremaal üle 340 bottengarni.
 +
 
 +
Tööstuslikult hakati bottengarne Eestis tootma 1939. aastal.   
  
 
Autor: Enn Oja
 
Autor: Enn Oja
  
Allikas: Merelaksikon, 1996
+
{{mereleksikon}}
  
[[Pilt:bottengarn.jpg|thumb|left]]
+
[[Kategooria:Püügivahendid]]

Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:20

Bottengarn (rootsi keeles bottengaarn) on suur angerjamõrd, millega püütakse kuni 10 meetri sügavuses rannavees.

Bottengarni esiosa on pealt lahtine võrkkast, millesse avanevad ühe või kahe pära suudmed. Pärad koosnevad mitmest lahtivõetavast üksteise taha kinnituvast osast. Bottengarni kasti kõrgus on harilikult 3,5...9 meetrit, tiiva (vesiaaia) pikkus 80...170 meetrit.

Eestis kasutatakse bottengarni harilikult rändangerja püügiks Saare- ja Hiiumaal. Bottengarn on pärit Põhja-Ameerikast, Taani kaudu tuli see 20. sajandi algul Rootsi ja toodi 1929. aaastal A. Vikströmi algatusel katsetamiseks Eestisse, katsetajaks oli M. Schmuul (Smuul) Muhust. 1939. aastal oli Saaremaal üle 340 bottengarni.

Tööstuslikult hakati bottengarne Eestis tootma 1939. aastal.

Autor: Enn Oja

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.