Erinevus lehekülje "Aer" redaktsioonide vahel
P |
|||
(ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
4. rida: | 4. rida: | ||
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
− | |||
− | |||
− | |||
[[Kategooria:Paadiehitus]] | [[Kategooria:Paadiehitus]] |
Viimane redaktsioon: 25. veebruar 2015, kell 15:51
Aer (soome airo) on labidakujuline puidust, metallist või plastist vahend veesõiduki käitamiseks inimjõul. Eristatakse ühe- ja kahelabalisi (süsta-)aere. Tavalised ühelabalised aerud toetuvad sõudmisel tullidesse või aerupesadesse, sõudmise kergendamiseks võib neil varrel käepideme läheduses olla tasakaalustav lisaraskus - tõlv.
Vanim ning lihtsaim ühelabaline aer on mõla. Seda kasutatakse tullideta, mõlemalt pardalt aerutamiseks (nt kanuus), ka prikkamiseks. Mõla vars lõpeb lühikese põikpuuga - karguga. Vanaaegsetel sõudelaevadel oli aer raske ja 10...12m pikk, ühel aerul oli kuni 6 sõudjat, kes hoidsid aeru jämedasse käepidemesse tehtud sangadest. Endisaegsete kalapaatide aerud olid harilikult 3...3,3m pikad. Aerud tehti männi-, seedri- või saarepuust. Tänapäeva spordilaevade aerud võivad olla tehtud mitmest ainest. Vanim aer on leitud Inglismaalt (~ -7600.a). Päästeparvede ja matkasüstade aerud on kokkupandavad.
Autor: Enn Oja