Erinevus lehekülje "Uisk" redaktsioonide vahel
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Uisk''' on lihtsa [[raapurjestus]]ega ühe[[mast]]iline lahtine veesõiduk, mille pikkuse ja laiuse suhe oli esiajal vähemalt 4:1. Uisu vastupidavuse lööklainetuses tagas painduv puuliitmike konstruktsioon. Kaldutakse arvama, et uisk pärineb läänemeresoomlastelt. 16. sajandil arenes uisk kõrgema [[parras|parda]] ja laiema [[laevakere|kerega]] rannasõiduveolaevaks, mis mahutas kuni 40 inimest ja 8 hobusevankrit. Tuntuimad uisud olid Eesti saarte ja mandri vahelise ühenduse pidamiseks ehitatud lahtised kuni 20 | + | '''Uisk''' on lihtsa [[raapurjestus]]ega ühe[[mast]]iline lahtine veesõiduk, mille pikkuse ja laiuse suhe oli esiajal vähemalt 4:1. Uisu vastupidavuse lööklainetuses tagas painduv puuliitmike konstruktsioon. Kaldutakse arvama, et uisk pärineb läänemeresoomlastelt. 16. sajandil arenes uisk kõrgema [[parras|parda]] ja laiema [[laevakere|kerega]] rannasõiduveolaevaks, mis mahutas kuni 40 inimest ja 8 hobusevankrit. Tuntuimad uisud olid Eesti saarte ja mandri vahelise ühenduse pidamiseks ehitatud lahtised, kuni 20 meetri pikkused [[purjekas|purjekad]], mis olid kasutusel kuni 20. sajandi teise kümnendini. |
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
[[Kategooria:Purjelaevade tüübid]] | [[Kategooria:Purjelaevade tüübid]] | ||
Viimane redaktsioon: 25. oktoober 2022, kell 13:37
Uisk on lihtsa raapurjestusega ühemastiline lahtine veesõiduk, mille pikkuse ja laiuse suhe oli esiajal vähemalt 4:1. Uisu vastupidavuse lööklainetuses tagas painduv puuliitmike konstruktsioon. Kaldutakse arvama, et uisk pärineb läänemeresoomlastelt. 16. sajandil arenes uisk kõrgema parda ja laiema kerega rannasõiduveolaevaks, mis mahutas kuni 40 inimest ja 8 hobusevankrit. Tuntuimad uisud olid Eesti saarte ja mandri vahelise ühenduse pidamiseks ehitatud lahtised, kuni 20 meetri pikkused purjekad, mis olid kasutusel kuni 20. sajandi teise kümnendini.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
