Erinevus lehekülje "Sihimärk" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P
(kategooria)
 
1. rida: 1. rida:
 
'''Sihimärk''' on [[siht|sihi]] osa. Märgid on tavaliselt paaris ja on üksteise taga eri kõrgusel paiknevad kaldamärgid ([[sihituletorn]]id, [[Sihipaak|sihipaagid]]). Sihimärgid on kas tuledeta [[Päevamärk|päevamärgid]] või on neil sünkroonsed või erinevad [[plinktuli|plinktuled]]. Tagumist sihimärki nimetatakse ülemiseks, merele lähemalolevat alumiseks.
 
'''Sihimärk''' on [[siht|sihi]] osa. Märgid on tavaliselt paaris ja on üksteise taga eri kõrgusel paiknevad kaldamärgid ([[sihituletorn]]id, [[Sihipaak|sihipaagid]]). Sihimärgid on kas tuledeta [[Päevamärk|päevamärgid]] või on neil sünkroonsed või erinevad [[plinktuli|plinktuled]]. Tagumist sihimärki nimetatakse ülemiseks, merele lähemalolevat alumiseks.
  
Artikli aluseks on [[Mereleksikon]] 1996, lk 390, kus on veel kasutatud väljendit sihtmärk.
+
Artikli aluseks on [[Mereleksikon]] 1996, lk 390, kus on veel kasutatud väljendit 'sihtmärk'.
  
 
{{mereleksikon}}
 
{{mereleksikon}}
 +
 +
[[Kategooria:Kartograafia]]

Viimane redaktsioon: 12. detsember 2016, kell 00:05

Sihimärk on sihi osa. Märgid on tavaliselt paaris ja on üksteise taga eri kõrgusel paiknevad kaldamärgid (sihituletornid, sihipaagid). Sihimärgid on kas tuledeta päevamärgid või on neil sünkroonsed või erinevad plinktuled. Tagumist sihimärki nimetatakse ülemiseks, merele lähemalolevat alumiseks.

Artikli aluseks on Mereleksikon 1996, lk 390, kus on veel kasutatud väljendit 'sihtmärk'.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.