SUUROP (miiniveeskja)

Laeva andmed
Eesti Merejõudude miiniveeskaja SUUROP Tallinna Sõjasadamas
Nimi:	APOSTOL PJOTR (1906 – 1915) TRAALER NR. 18 (1915 – 1920) SUUROP (1920 – 1941)
Ehitusaasta:	1906
Ehituskoht:	Grangemouth, Šotimaa
Ehitaja:	Greenock Dockyard Co
Tüüp:	Mitmeotstarbeline sadamalaev
Sõsarlaevad:	APOSTOL PAVEL
Staatus:	õhku lennanud
Maksimaalne pikkus:	57,88 m
Maksimaalne laius:	15,35 m
Süvis:	2,35 m
Mass-veeväljasurve:	500 t
Kiirus:	13,5 sõlme (maksimaalne)
Sõidukaugus:	800 meremiili
Kere materjal:	teras
Peamasin:	aurumasin, 728 hj
Käiturid:	2 sõuratast
Kütusetankid:	54 t sütt
Laevapere:	39-50

Ajalugu

• Laev ehitati Šotimaal, Edinburgi kõrval olevas Grangemouth’is, Greenock Dockyard Co laevatehases venelaste tellimusel Äänisjärve (vene Oneega) Laevaühistuse tarbeks. Valmis sai laev 1906. aastal ja nimeks sai APOSTOL PJOTR. Laeva mahutavus oli 470 brutotonni, hiljem sõjalaevana oli veeväljasurve 500 tonni. Laeva pikkus oli 57,88 meetrit, kere laius 7,95 meetrit, laius koos sõuratastega 15,35 meetrit ja süvis kuni 2,35 meetrit. Laev oli varustatud ühe 2-silindrilise kompaundaurumasinaga, mille võimsus oli 728 hobujõudu. Laeval oli üks söeküttega silinderkatel, millel söevaru 54 tonni, selle söevaruga sai 10-sõlmelise kiirusega läbida 800 meremiili (1480 kilomeetrit). Laeva täiskiirus oli erinevate andmete järgi 12-13,5 sõlme.
• Esialgu hakkas APOSTOL PJOTR Äänisjärvel ja Süvari jõel tööle reisi- ja vedurilaevana. Peale seda hakkas laev sõitma Peterburgi–Petroskoi (vene Petrozavodsk) liinil piki Neevat, Laadogat, Süvarit ja Äänisjärve.
• 1915. aasta veebruaris andis Balti laevastiku juhataja admiral Nikolai von Essen 2. järgu kaptenile N. Tõrkovile käsu revideerida 8-10 väikese süvisega aurikut miinitraalereiks. Väljavalitud laevade hulka kuulus ka APOSTOL PJOTR. Sama aasta maikuus hinnati laev ära. APOSTOL PJOTRI hinnaks kujunes umbes 190 000 rubla ja ta võeti Balti laevastiku koosseisu, millele järgnes laeva seadmestamine traaleriks, mis omakorda läks maksma 88 200 rubla. Juunikuuks oli APOSTOL PJOTR seadmestatud ümber traaleriks ja uueks nimeks sai ta TRAALER NR. 18. Esialgu kasutati laeva mitte traalerina, vaid baaslaevana. Verivärske sõjalaeva esimestel meresõitudel selgus ka üks puudujääk, nimelt väikese süvise tõttu oli laeval külgtuules suur triiv.
• Peagi kasutati TRAALER NR. 18 juba ka traalimistöödel. Laev tegutses Soome lahe suus ja Muhu väinas. 1916. aastal sai TRAALER NR. 18 saksa lennukilt pommitabamuse, kuid ta vigastused olid väikesed.
• Kui 1918. aasta talvel puhkes Soome kodusõda, siis andis Balti laevastik 15. märtsil Soome punasele valitsusele üle osa oma vahilaevu ja ka TRAALER NR. 18. Järgneva Jääretke käigus Balti laevastik lahkus Helsingist, kuid TRAALER NR. 18 jäeti maha, sest rataslaeva liikumine jääs oli mõeldamatu.
• 1920. aasta kevadel osteti maha jäetud TRAALER NR. 18 Soomest Eestisse ja määrati esialgu Traalerite Divisjoni. Laev sai uueks nimeks SUUROP. 15. jaanuaril 1921 Traalerite Divisjon likvideeriti ja miinitraaler SUUROP läks Kaubandus- Tööstusministeeriumi käsutusse. 1925. aastal võeti SUUROP uuesti Sõjaministeeriumi käsutusse, kuid esialgu läks laev kapitaalremonti ümberehitamisele Tallinna Sadamatehasesse kus see seadmestati 1927. aasta sügiseks miiniveeskja-traaleriks. Laev sai miinirööpmed, mis mahutasid kuni 175 miini. Miinide vettelaskmiseks tehti ahtri kõrvale parrastesse luugid. Tuli välja, et miiniveeskjaks sobib ratasaurik SUUROP väga hästi, kuna laevalt sai miine vette panna väga täpselt, sest laeva ahtri taga ei olnud sõukruvide tekitatud veekeerist. SUUROP sai peale ühe 47 mm õhutõrjekahuri ja mõned õhutõrjekuulipildujad. Laeva rahuaegne meeskond koosnes 39 mehest, kellest 4 olid ohvitserid. Sõjaajal oli meeskonnaks 50 meest.
• Rahuajal tegeles SUUROP miiniveeskamis- ja traalimisharjutustega, vedas merekindlustele märklaudu jms. 9. augustil 1929 sõitis SUUROP mööda Daugavat üles Riiga.
• Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt võeti SUUROP 1940. aasta 18. septembril vene laevastikku. Esialgu määrati laev Balti laevastiku peabaasi Tallinna akvatooriumi kaitse koosseisu.
• Seoses Saksa-Vene sõja puhkemisega määrati SUUROP alates 1941. aasta juunist miini-veesketöödele. 15. juulist sai SUUROP endale uue meeskonna ning laeva komandöriks määrati Venemaa eestlane leitnant Georgi Lung.
• Sama aasta juuli teisel poolel oli SUUROP Irbe väinas, kus ta oli tegevuses miinitõkete panekuga. 11. augustil, kui SUUROP oli miinilastiga pardal Suures väinas teel Irbe väina poole, sõitis ta põhjamiinile. Miiniplahvatusel sai SUUROPI meeskonnast surma umbes 15 meest, nende hulgas ka komandör Lung. Laeva ahter vajus põhjale, vöör aga jäi esialgu veepinnale. Mereväelased olevat sealt SUUROPI kahuri maha võtnud ja vraki seejärel õhkinud.

Vrakk

• SUUROPI vrakk asub Virtsu-Kuivastu laevatee keskosas, 13,5 meetri sügavusel. Vrakk on plahvatuse käigus tükkideks lennanud, laeva riismeid leidub kümnete meetrite kauguselt algsest vraki asukohast.
• SUUROPI vrakki ja selle lähiümbrust uuris Eesti Merevägi esimest korda 2009. aasta septembris, uurimiseks kasutati Eesti Mereväe miinijahtijat UGANDI, mis on varustatud miinitõrjesüsteemidega. Lõhkekehade leidmisel kasutati Eesti Mereväe allveerobotit Remus, mis on võimeline iseseisvalt lõhkekehi otsima ka madalas vees. Viis lõhkekeha, mis leiti, tehti kahjutuks.

Viited

• 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918 – 1940. Sentinel 2014 Tallinn.
• 2. Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918 – 1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.
• https://mil.ee/uudised/miinijahtija-ugandi-leidis-suuropi-vrakilt-miine/