Erinevus lehekülje "Mootorpaat" redaktsioonide vahel
(New page: '''mootorpaat''' - püsi- või eemaldatava mootori jõul liikuv paat. Mootorpaate kasutatakse mitmesugusel otstarbel. 1886.a katsetati Saksamaal esmakordselt 0,75-hobujõulist mootorpaati...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''mootorpaat''' - püsi- või eemaldatava mootori jõul liikuv paat. Mootorpaate kasutatakse mitmesugusel otstarbel. 1886.a katsetati Saksamaal esmakordselt 0,75-hobujõulist mootorpaati, Eestis võeti mootorpaat kasutusele 20. sajandi algul. Kalanduses hakkas esimesena mootorpaati kasutama arvatavasti | + | '''mootorpaat''' - püsi- või eemaldatava mootori jõul liikuv paat. Mootorpaate kasutatakse mitmesugusel otstarbel. 1886.a katsetati Saksamaal esmakordselt 0,75-hobujõulist mootorpaati, Eestis võeti mootorpaat kasutusele 20. sajandi algul. Kalanduses hakkas esimesena mootorpaati kasutama arvatavasti A. Aksberg Aksi saarel 1905.-1906.a, kes hakkas 4-hobujõulise Teräsvuori mootoriga paadiga vedama kala Tallinna. Mootorpaatide kasutuselevõtt vähendas tunduvalt paadisõidu sõltuvust ilmastikumõjudest, paranes ka juhitavus ja sõiduohutus. Mootorpaadi pikkuse ja laiuse suhe on harilikult suurem kui aeru- või purjepaadil. Kaasajal on mootorpaadil puit-, plast-, kumm- või metallkere. Spordimootorpaadid jaotatakse mootori töömahu järgi võistlusklassidesse. Reaktiivmootoriga mootorpaadid on arendanud kiirust üle 500km/t. |
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
Allikas: Mereleksikon, 1996 | Allikas: Mereleksikon, 1996 | ||
Redaktsioon: 6. aprill 2010, kell 13:17
mootorpaat - püsi- või eemaldatava mootori jõul liikuv paat. Mootorpaate kasutatakse mitmesugusel otstarbel. 1886.a katsetati Saksamaal esmakordselt 0,75-hobujõulist mootorpaati, Eestis võeti mootorpaat kasutusele 20. sajandi algul. Kalanduses hakkas esimesena mootorpaati kasutama arvatavasti A. Aksberg Aksi saarel 1905.-1906.a, kes hakkas 4-hobujõulise Teräsvuori mootoriga paadiga vedama kala Tallinna. Mootorpaatide kasutuselevõtt vähendas tunduvalt paadisõidu sõltuvust ilmastikumõjudest, paranes ka juhitavus ja sõiduohutus. Mootorpaadi pikkuse ja laiuse suhe on harilikult suurem kui aeru- või purjepaadil. Kaasajal on mootorpaadil puit-, plast-, kumm- või metallkere. Spordimootorpaadid jaotatakse mootori töömahu järgi võistlusklassidesse. Reaktiivmootoriga mootorpaadid on arendanud kiirust üle 500km/t.
Autor: Enn Oja
Allikas: Mereleksikon, 1996
