Erinevus lehekülje "Vene" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
1. rida: 1. rida:
 
'''Vene''', tule ja vee abil laiali painutatud külgedega ummispuupaat, mille kuju aitavad hoida kaared või sirged ristpuud. Oli kohati tarvitusel veel 20. saj keskpaiku. Enamasti tehti vene haavast, vähem paplist. Sõuti ühe mõlaga, tõugati latiga (ka mütaga/ [[mütt]]). Traditsioonilise veesõidukina oli vene tuntud kogu Põhja-Euraasias, Loode-Ameerikas jm. Eestis sõideti venega esmajoones sisevetel, pms. Pärnu ja Kasari jõgikonnas, seal kasut. tulusepüügil ([[tulusepüük]]) ka paariti ühendatud venesid. Venele külglaudu lisades saadi suuremad paadid. Eestis on selliseid leitud Hara lahe ääres. Eesti põhjaranniku idaosas nimet. veneks keskmise suurusega merepaati või paati üldse.
 
'''Vene''', tule ja vee abil laiali painutatud külgedega ummispuupaat, mille kuju aitavad hoida kaared või sirged ristpuud. Oli kohati tarvitusel veel 20. saj keskpaiku. Enamasti tehti vene haavast, vähem paplist. Sõuti ühe mõlaga, tõugati latiga (ka mütaga/ [[mütt]]). Traditsioonilise veesõidukina oli vene tuntud kogu Põhja-Euraasias, Loode-Ameerikas jm. Eestis sõideti venega esmajoones sisevetel, pms. Pärnu ja Kasari jõgikonnas, seal kasut. tulusepüügil ([[tulusepüük]]) ka paariti ühendatud venesid. Venele külglaudu lisades saadi suuremad paadid. Eestis on selliseid leitud Hara lahe ääres. Eesti põhjaranniku idaosas nimet. veneks keskmise suurusega merepaati või paati üldse.
  
Allikas: Mereleksikon, 1996
+
{{Mereleksikon}}

Redaktsioon: 8. aprill 2011, kell 09:06

Vene, tule ja vee abil laiali painutatud külgedega ummispuupaat, mille kuju aitavad hoida kaared või sirged ristpuud. Oli kohati tarvitusel veel 20. saj keskpaiku. Enamasti tehti vene haavast, vähem paplist. Sõuti ühe mõlaga, tõugati latiga (ka mütaga/ mütt). Traditsioonilise veesõidukina oli vene tuntud kogu Põhja-Euraasias, Loode-Ameerikas jm. Eestis sõideti venega esmajoones sisevetel, pms. Pärnu ja Kasari jõgikonnas, seal kasut. tulusepüügil (tulusepüük) ka paariti ühendatud venesid. Venele külglaudu lisades saadi suuremad paadid. Eestis on selliseid leitud Hara lahe ääres. Eesti põhjaranniku idaosas nimet. veneks keskmise suurusega merepaati või paati üldse.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.