Erinevus lehekülje "Lohepuri" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: 'thumb|right|Lohepuri '''Lohepuri''' (ingl. skysail) on suur (kuni 320 m2) tiivakujuline puri, mis kinnitakse laeva vööri ja lennutatakse 100-300 m...') |
(toim) |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Lohepuri.png|thumb|right|Lohepuri]] | [[Pilt:Lohepuri.png|thumb|right|Lohepuri]] | ||
− | '''Lohepuri''' ( | + | '''Lohepuri''' (inglise ''skysail'') on suur, kuni 320 m² tiivakujuline [[puri]], mis kinnitakse [[laev]]a [[vöör]]i ja lennutatakse 100-300 meetri kõrgusele merepinnast eesmärgiga kasutada lisaks peajõuseadmele ka tuuleenergiat. |
− | + | Lohesurfamise põhimõttel suurendab lohepuri laeva liikumiseks vajalikku tõukejõudu, mis arvestuslikult võimaldab 15-30% kütuse kokkuhoidu. Lisaks kütuse kokkuhoiust saadavale majanduslikule kasule on arvestatav aspekt ka väikesem keskkonnasaaste heitgaasidega. | |
− | Esimene Saksa inseneri Stefan Wrage | + | ==Lohepurje osad== |
+ | Seade koosneb lohepurjest, kinnitus- ja seadetrossidest ning automaatikaseadmetest süsteemi juhtimiseks. Lohepuri pakitakse lahti ja koristatkse ära laeva pakil asuvate seadmetega - seal on vaja purje hoiuruumi, vintsi ja rakenduspunkti. Lohepurje juures asub juhttrossidega seotud andur/täiturseade, mille signaalidele reageerides laeva komandosillal paiknev arvutipõhine automaatne juhtimiskeskus annab täiturseadmele juhtsignaale lohepurje optimaalseks seadeks tuule suuna ja laeva [[kurss|kursi]] suhtes. Lohepurje saab lahti ja kokku pakkida ühe nupuvajutusega, eriolukorras tuule vaibumise või tuulesuuna järsu muutuse korral ka automaatselt. | ||
+ | |||
+ | ==Ajalugu== | ||
+ | Esimene Saksa inseneri Stefan Wrage leiutatud lohepurjega laev on Saksa laevafirma Beluga Shipping 17. detsembril 2007 veesatud [[konteinerilaev]] BELUGA SKYSAILS (ehitatud Volharding Shipyardsis Harlingenis, Madalmaadel). | ||
Autor: Jüri Kask | Autor: Jüri Kask | ||
[[Kategooria: Laevade ehitus]] | [[Kategooria: Laevade ehitus]] |
Viimane redaktsioon: 1. detsember 2015, kell 00:45
Lohepuri (inglise skysail) on suur, kuni 320 m² tiivakujuline puri, mis kinnitakse laeva vööri ja lennutatakse 100-300 meetri kõrgusele merepinnast eesmärgiga kasutada lisaks peajõuseadmele ka tuuleenergiat.
Lohesurfamise põhimõttel suurendab lohepuri laeva liikumiseks vajalikku tõukejõudu, mis arvestuslikult võimaldab 15-30% kütuse kokkuhoidu. Lisaks kütuse kokkuhoiust saadavale majanduslikule kasule on arvestatav aspekt ka väikesem keskkonnasaaste heitgaasidega.
Lohepurje osad
Seade koosneb lohepurjest, kinnitus- ja seadetrossidest ning automaatikaseadmetest süsteemi juhtimiseks. Lohepuri pakitakse lahti ja koristatkse ära laeva pakil asuvate seadmetega - seal on vaja purje hoiuruumi, vintsi ja rakenduspunkti. Lohepurje juures asub juhttrossidega seotud andur/täiturseade, mille signaalidele reageerides laeva komandosillal paiknev arvutipõhine automaatne juhtimiskeskus annab täiturseadmele juhtsignaale lohepurje optimaalseks seadeks tuule suuna ja laeva kursi suhtes. Lohepurje saab lahti ja kokku pakkida ühe nupuvajutusega, eriolukorras tuule vaibumise või tuulesuuna järsu muutuse korral ka automaatselt.
Ajalugu
Esimene Saksa inseneri Stefan Wrage leiutatud lohepurjega laev on Saksa laevafirma Beluga Shipping 17. detsembril 2007 veesatud konteinerilaev BELUGA SKYSAILS (ehitatud Volharding Shipyardsis Harlingenis, Madalmaadel).
Autor: Jüri Kask