Erinevus lehekülje "Meri" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P
 
1. rida: 1. rida:
 
'''Meri''' on [[ookean]]i osa, mida [[maailmameri|maailmamerest]] suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, [[saar]]ed või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
 
'''Meri''' on [[ookean]]i osa, mida [[maailmameri|maailmamerest]] suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, [[saar]]ed või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
  
Merede kliima on ookeanidega võrreldes madrilisem. Püsi[[hoovus]]ed on meredes enamasti nõrgemad kui ookeanides. Meresid liigitatakse ääre-, saartevahelisteks ja sisemeredeks, hüdroloogias kasutatakse ka muid liigitusi.
+
Merede kliima on ookeanidega võrreldes mandrilisem. Püsi[[hoovus]]ed on meredes enamasti nõrgemad kui ookeanides. Meresid liigitatakse ääre-, saartevahelisteks ja [[sisemeri|sisemeredeks]], hüdroloogias kasutatakse ka muid liigitusi.
  
 
Sõna "meri" järvede nimetustes, näiteks Kaspia ja Surnumeri, on ajaloolist päritolu, nagu ka mõne mere nimetamine laheks (näiteks Hudsoni laht, Mehhiko laht).
 
Sõna "meri" järvede nimetustes, näiteks Kaspia ja Surnumeri, on ajaloolist päritolu, nagu ka mõne mere nimetamine laheks (näiteks Hudsoni laht, Mehhiko laht).

Viimane redaktsioon: 13. märts 2017, kell 01:02

Meri on ookeani osa, mida maailmamerest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Merede kliima on ookeanidega võrreldes mandrilisem. Püsihoovused on meredes enamasti nõrgemad kui ookeanides. Meresid liigitatakse ääre-, saartevahelisteks ja sisemeredeks, hüdroloogias kasutatakse ka muid liigitusi.

Sõna "meri" järvede nimetustes, näiteks Kaspia ja Surnumeri, on ajaloolist päritolu, nagu ka mõne mere nimetamine laheks (näiteks Hudsoni laht, Mehhiko laht).

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.