Erinevus lehekülje "JÕNN" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(oluliselt täiendatud)
P (→‎Eestis)
123. rida: 123. rida:
 
2008. aasta jaanuari lõpus pani Pärnu Maavalitsus JÕNNi avalikul kirjalikul enampakkumisel müüki.<ref>Rudi, H. [http://www.postimees.ee/1752795/parnu-maavalitsus-muub-kihnu-liinil-soitnud-jonni Pärnu maavalitsus müüb Kihnu liinil sõitnud Jõnni]. – ''Postimees'', 28. jaanuar 2008. (17.01.2018)</ref> 7. veebruaril lõppes enampakkumine laeva ostmiseks alghinnaga 350 000 krooni. Ainsa pakkumise tegi Kihnu Veeteed, kelle pakkumissumma oli 361 002 krooni 99 senti. JÕNN oli müügis koos rendilepinguga, mis lõppes 31. detsembril.<ref>[http://www.veeteed.com/index.php?arhiivi=&idc=1051018100012221000 Jõnni tahtis vaid Kihnu Veeteed]. – Kihnu Veeteede kodulehekülg. (17.01.2018)</ref> 27. veebruaril sõlmiti JÕNNI ostu-müügileping.<ref>[http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=430621&leht_id=3876 Praami “Jõnn” võõrandamine]. – Äripäev Online. (29.01.2016)</ref>
 
2008. aasta jaanuari lõpus pani Pärnu Maavalitsus JÕNNi avalikul kirjalikul enampakkumisel müüki.<ref>Rudi, H. [http://www.postimees.ee/1752795/parnu-maavalitsus-muub-kihnu-liinil-soitnud-jonni Pärnu maavalitsus müüb Kihnu liinil sõitnud Jõnni]. – ''Postimees'', 28. jaanuar 2008. (17.01.2018)</ref> 7. veebruaril lõppes enampakkumine laeva ostmiseks alghinnaga 350 000 krooni. Ainsa pakkumise tegi Kihnu Veeteed, kelle pakkumissumma oli 361 002 krooni 99 senti. JÕNN oli müügis koos rendilepinguga, mis lõppes 31. detsembril.<ref>[http://www.veeteed.com/index.php?arhiivi=&idc=1051018100012221000 Jõnni tahtis vaid Kihnu Veeteed]. – Kihnu Veeteede kodulehekülg. (17.01.2018)</ref> 27. veebruaril sõlmiti JÕNNI ostu-müügileping.<ref>[http://www.aripaev.ee/mod/emb/pressiteade/index.html?ID=430621&leht_id=3876 Praami “Jõnn” võõrandamine]. – Äripäev Online. (29.01.2016)</ref>
 
[[Pilt:JÕNN_Pärnus_2008.JPG|thumb|left|JÕNN Pärnu laevatehase kai ääres 2008. aasta juulis. Kihnu Veeteed lasi seni sinise laevakere dokkimise käigus punaseks värvida, lisaks sai laev Kihnu mustrit meenutavad pardamaalingud.]]
 
[[Pilt:JÕNN_Pärnus_2008.JPG|thumb|left|JÕNN Pärnu laevatehase kai ääres 2008. aasta juulis. Kihnu Veeteed lasi seni sinise laevakere dokkimise käigus punaseks värvida, lisaks sai laev Kihnu mustrit meenutavad pardamaalingud.]]
−
Kihnu Veeteed lasi JÕNNi [[Pärnu laevatehas]]es uuesti sõidukorda teha. JÕNNi kasutati peamiselt reservlaevana, näiteks parvlaeva [[AMALIE]] asendamiseks Kihnu-Munalaiu liinil, samal liinil lisalaevana suurenenud nõudluse tingimustes pühade ja suurürituste ajal või tellimusreisideks. Kihnu Veeteed pakkus JÕNNi ka [[Prangli]] liinilaevaks, kuid riigihange nurjus, kuna JÕNNI reisijateveo tingimused olid kehvad, laeval olid selle liini jaoks liigselt autokohti ja Kihnu Veeteede poolt küsitavad toetussummad ei olnud Viimsi vallale jõukohased.<ref>Mikovitš, B. [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/kylauudised/prangli-vana-postipaati-valja-vahetada-ei-onnestunud.d?id=26028765 Prangli vana postipaati välja vahetada ei õnnestunud]. – ''Maaleht'', 2. oktoober 2009. (17.01.2018)</ref>
+
Kihnu Veeteed lasi JÕNNi [[Pärnu Laevatehas]]es uuesti sõidukorda teha. JÕNNi kasutati peamiselt reservlaevana, näiteks parvlaeva [[AMALIE]] asendamiseks Kihnu-Munalaiu liinil, samal liinil lisalaevana suurenenud nõudluse tingimustes pühade ja suurürituste ajal või tellimusreisideks. Kihnu Veeteed pakkus JÕNNi ka [[Prangli]] liinilaevaks, kuid riigihange nurjus, kuna JÕNNI reisijateveo tingimused olid kehvad, laeval olid selle liini jaoks liigselt autokohti ja Kihnu Veeteede poolt küsitavad toetussummad ei olnud Viimsi vallale jõukohased.<ref>Mikovitš, B. [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/kylauudised/prangli-vana-postipaati-valja-vahetada-ei-onnestunud.d?id=26028765 Prangli vana postipaati välja vahetada ei õnnestunud]. – ''Maaleht'', 2. oktoober 2009. (17.01.2018)</ref>
  
 
Mitmeid tellimusreise tegi JÕNN [[Roomassaare sadam|Roomassaare]]-[[Abruka]] liinil, vedades suuremaid laste. Näiteks 23.-27. augustini 2010 vedas JÕNN AS-i Kuressaare Ehitus tellimusel ehitusmaterjali [[Abruka sadam]]a rekonstrueerimiseks. Sama ülesannet täitis JÕNN ka 2009. aastal.<ref>[http://www.veeteed.com/index.php?arhiivi=&idc=1051018100013191000 Reisiparvlaev Jõnn Abrukal]. – Kihnu Veeteede kodulehekülg. (17.01.2018)</ref> 15. aprillil 2012 vedas JÕNN Abrukale veoauto 30 šoti mägiveisega.<ref>Sarjas, A. [http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/abrukale-saabus-juurde-30-soti-magiveist?id=64258783 Abrukale saabus juurde 30 šoti mägiveist]. – ''Maaleht'', 16. aprill 2012. (17.01.2018)</ref>
 
Mitmeid tellimusreise tegi JÕNN [[Roomassaare sadam|Roomassaare]]-[[Abruka]] liinil, vedades suuremaid laste. Näiteks 23.-27. augustini 2010 vedas JÕNN AS-i Kuressaare Ehitus tellimusel ehitusmaterjali [[Abruka sadam]]a rekonstrueerimiseks. Sama ülesannet täitis JÕNN ka 2009. aastal.<ref>[http://www.veeteed.com/index.php?arhiivi=&idc=1051018100013191000 Reisiparvlaev Jõnn Abrukal]. – Kihnu Veeteede kodulehekülg. (17.01.2018)</ref> 15. aprillil 2012 vedas JÕNN Abrukale veoauto 30 šoti mägiveisega.<ref>Sarjas, A. [http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/abrukale-saabus-juurde-30-soti-magiveist?id=64258783 Abrukale saabus juurde 30 šoti mägiveist]. – ''Maaleht'', 16. aprill 2012. (17.01.2018)</ref>

Redaktsioon: 18. jaanuar 2018, kell 01:00

Laeva andmed
JÕNN Kihnu sadamas
JÕNN Kihnu sadamas
Nimi: TUULI (2016-…)
JÕNN (1992-2016)
DALARÖSTRÖM (1977-1992)
FÄRJA 211 (1955-1977)
IMO number: 8962369
MMSI number: 230090460 (2016-…)
276449000 (????-2016)
Kutsung: OH6132 (2016-…)
ES2465 (????-2016)
SJAZ
Lipp: Soome (2016-…)
Eesti (1992-2016)
Rootsi (1955-1992)
Kodusadam: Turu (2016-…)
Kihnu (2008-2016)
Pärnu (1992-2008)
Rootsi (1955-1992)
Klassifikatsiooniühing: Veeteede Amet (1992-2016)
Reeder: Kuljetus-Savolainen Oy (2015-…)
AS Kihnu Veeteed (2008-2015)
OÜ Kihnu Liin (1993-2008)
Ornö Sjötrafik AB (1977-1992)
Statens Vägverk (1967-1977)
Kungliga Väg- och Vattenbyggnadsstyrelsen (1955-1967)
Ehitusaasta: 1955
Ehituskoht: Åmål, Rootsi
Ehitaja: AB Åsi-Verken Yard
Tehasenumber: 19
Tüüp: parvlaev
Liin: Kihnu-Munalaiu
Maksimaalne pikkus: 28,00 m
Arvutuslik pikkus: 27,07 m
Maksimaalne laius: 8,15 m
Arvutuslik laius: 8,02 m
Süvis: 2,00 m
Parda kõrgus: 2,65 m
Täielik kandevõime: 43,5 t
Registertonnaaž: 116,18 brt
52,28 nrt
Kogumahutavus: 107
Puhasmahutavus: 32
Kiirus: 8 sõlme
Reisijakohti: 102
Autode arv: 10
Rajameetreid: 53,6 m
Kere materjal: teras
Rambid: vööris ja ahtris
Peamasin: Tüüp: 3 × Volvo Penta TMD102A
Võimsus: 3 × 100 kW
Ankrud: 1
Käiturid: 2 × tiivikkäitur
Laevapere: 3
Päästeparved: 2

JÕNN oli parvlaev, mis sõitis aastatel 1993-2003 Kihnu-Munalaiu liinil, hiljem seisis Kihnu sadamas ja oli kasutusel reservlaevana.

Rootsis

Laev ehitati 1955. aastal Åmålis, Rootsis ja sai nimeks FÄRJA 211. Kuningliku teede- ja vesiehituse ameti (Kungliga Väg- och Vattenbyggnadsstyrelsen) teenistuses sõitis laev Rootsis mitmetel liinidel. 1. juulil 1967 reorganiseeriti see riiklikuks teedeametiks (Statens Vägverk), mis kasutas laeva reservlaevana. 1977. aastal sai laeva omanikuks Ornö Sjötrafik AB, laevale anti uus nimi DALARÖSTRÖM (Dalarö 'Rootsi kohanimi' + ström 'vool') ja 1978. aastal alustas see sõitmist Dalarö-Ornö liinil.[1][2]

Eestis

1992. aastal ostis laeva Eesti riik Kihnuga ühenduse pidamiseks, laeva uueks nimeks sai JÕNN. Varem pidas Kihnu saare ja Pärnu vahel ühendust parvlaev SÕPRUS. Laevaühendust Kihnu ja mandri vahel hakkas korraldama Pärnu Maavalitsus. 3. jaanuari 1993. aasta Pärnu Maavalitsuse ja OÜ Kihnu Liini vahelise rendilepingu alusel anti JÕNN tasuta Kihnu Liini kasutusse kuni 31. detsembrini 2008. Kihnu Liini omanik oli Johannes Leas, kes 1999. aastast oli Kihnu vallavolikogu esimees ja 2003. aastast Kihnu vallavanem.[3][4] 20. juunil 1993 tegi JÕNN oma esimese reisi Kihnust Munalaidu, kus oli valminud sealse sadama esimene ehitusjärk.[5]

2002. aastal valmis Pärnu Maavalituse tellimusel Eesti Mereakadeemias „Kihnu, Manilaiu ja mandri vahelise ühenduse arengukava”, mille koostamise ajendiks oli JÕNNi füüsiline ja moraalne vananemine ning sellest tulenevad probleemid kasvavate veomahtudega toime tulemisel ja reisijateveo halvad tingimused.[3][6]

2003. aastal alustas Pärnu Maavalitsus uute riigihangete kaudu Kihnu laevaühenduse parendamist ja kaasajastamist. Riigihanked tõid kaasa mitmed kohtuvaidlused, ajutised lahendused laevaühenduse tagamisel ja uue vedajana Kihnu liinidel AS-i Kihnu Veeteed. Samas ei olnud Kihnu Liin erinevatel põhjustel valmis sõlmima Pärnu Maavalitsusega ajutist lepingut Kihnu-Munalaiu liini teenindamiseks.[7] 5. juunil alustas JÕNN hoopis kommertsreisidega.[8] 1. septembril korraldas Pärnu Maavalitsus väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlusega riigihanke „Parvlaeva transporditeenus uuringuteks Kihnu-Munalaid-Kihnu liinil”. 9. septembril sõlmis Pärnu maavanem Kihnu Liiniga lepingu Kihnu-Munalaiu laevaliini teenindamiseks parvlaevaga JÕNN paaritutel kuupäevadel 3. septembrist kuni 31. detsembrini. 17. novembril lõpetas JÕNN Kihnu-Munalaiu liinil sõitmise.[9] 2004. aastast alates pidas Kihnuga ühendust Kihnu Veeteed, kes võitis vastavad riigihanked. Kihnu Liin pakkus küll JÕNNi Kihnu-Munalaiu liinile, kuid vaidlustusest hoolimata riigihanget ei võidetud.[10] JÕNN jäi aastateks Kihnu sadamasse seisma.

2008. aasta jaanuari lõpus pani Pärnu Maavalitsus JÕNNi avalikul kirjalikul enampakkumisel müüki.[11] 7. veebruaril lõppes enampakkumine laeva ostmiseks alghinnaga 350 000 krooni. Ainsa pakkumise tegi Kihnu Veeteed, kelle pakkumissumma oli 361 002 krooni 99 senti. JÕNN oli müügis koos rendilepinguga, mis lõppes 31. detsembril.[12] 27. veebruaril sõlmiti JÕNNI ostu-müügileping.[13]

JÕNN Pärnu laevatehase kai ääres 2008. aasta juulis. Kihnu Veeteed lasi seni sinise laevakere dokkimise käigus punaseks värvida, lisaks sai laev Kihnu mustrit meenutavad pardamaalingud.

Kihnu Veeteed lasi JÕNNi Pärnu Laevatehases uuesti sõidukorda teha. JÕNNi kasutati peamiselt reservlaevana, näiteks parvlaeva AMALIE asendamiseks Kihnu-Munalaiu liinil, samal liinil lisalaevana suurenenud nõudluse tingimustes pühade ja suurürituste ajal või tellimusreisideks. Kihnu Veeteed pakkus JÕNNi ka Prangli liinilaevaks, kuid riigihange nurjus, kuna JÕNNI reisijateveo tingimused olid kehvad, laeval olid selle liini jaoks liigselt autokohti ja Kihnu Veeteede poolt küsitavad toetussummad ei olnud Viimsi vallale jõukohased.[14]

Mitmeid tellimusreise tegi JÕNN Roomassaare-Abruka liinil, vedades suuremaid laste. Näiteks 23.-27. augustini 2010 vedas JÕNN AS-i Kuressaare Ehitus tellimusel ehitusmaterjali Abruka sadama rekonstrueerimiseks. Sama ülesannet täitis JÕNN ka 2009. aastal.[15] 15. aprillil 2012 vedas JÕNN Abrukale veoauto 30 šoti mägiveisega.[16]

2. juunil 2015 tegi Sviby-Rohuküla liinil esimese reisi uus parvlaev ORMSÖ, 5. oktoobril 2015 Kihnu-Munalaiu liinil tema sõsarlaev KIHNU VIRVE.[17][18] Kuna Kihnu ja Vormsi liinidelt vabanesid seetõttu kolm Kihnu Veeteede laeva (LIISI, REET ja AMALIE), ei olnud Kihnu Veeteedel JÕNNi kui reservlaeva järele enam vajadust ja see müüdi.

Soomes

29. oktoobril 2015 sai laeva omanikuks SavLog Baltic OÜ.[19] Sama kuu lõpus lahkus JÕNN Kihnu sadamast ja suundus Turu sadamasse Soomes.[20] 30. augustil 2016 kustutati JÕNN Eesti laevaregistrist.[19] Laev viidi Soome lipu alla ja see sai uueks nimeks TUULI. TUULI on Soome ettevõtte Kuljetus-Savolainen Oy reservlaev, mis seisab Turu sadamas. SavLog Baltic OÜ ja Kuljetus-Savolainen Oy on seotud ühise juhatuse liikme kaudu.[21]

Liinid ja teenistuskäik

  • Svanesundsleden (1955-1960)
  • Nötesundsleden (1961)
  • Svanesundsleden (1961-1963)
  • Nötesundsleden (1963-1964)
  • Bohus-Malmönleden (1964-1967)
  • reservlaev (1967-1978)
  • Dalarö-Ornö (1978-1992)
  • Kihnu-Munalaiu (1993-2003)
  • reservlaev (2008-…)[1][2]

Galerii

  • JÕNN Kihnu sadamas

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Färja 211 ex. Dalaröström. – Veebileht Wagenfähren in Europa. (17.01.2018)
  2. ↑ 2,0 2,1 M/S FÄRJA 61/211. – Veebileht Fakta om fartyg. (17.01.2018)
  3. ↑ 3,0 3,1 Taotlus-ettepanek liikluse ühendustee määramiseks Kihnu saarega. Pärnu maavanema 28. oktoobri 2003. a kiri.
  4. ↑ Kanoshina, S. Kihnul uued valitsejad. – Pärnu Postimees, 8. aprill 2003. (17.01.2018)
  5. ↑ Munalaiu sadama ajalugu. – Saarte Liinide kodulehekülg. (17.01.2018)
  6. ↑ Kihnu, Manilaiu ja mandri vahelise ühenduse arengukava. Eesti Mereakadeemia, 2002. (17.01.2018)
  7. ↑ Kihnu Vallavalitsuse pöördumine. Pärnu maavanema 5. juuni 2003. a kiri nr 10-1/1439.
  8. ↑ Jõnn sõidab taas Kihnu vahet. – Pärnu Postimees, 5. juuni 2003. (17.01.2018)
  9. ↑ Riigihange „Parvlaeva transporditeenus uuringuteks Kihnu-Munalaid-Kihnu liinil” (viitenumber 009949). – E-riigihangete keskkond (arhiiv)
  10. ↑ Kihnu ja mandri vahel hakkavad liiklema OÜ Kihnu Veeteed laevad. – Eesti Päevaleht, 3. mai 2003. (17.01.2018)
  11. ↑ Rudi, H. Pärnu maavalitsus müüb Kihnu liinil sõitnud Jõnni. – Postimees, 28. jaanuar 2008. (17.01.2018)
  12. ↑ Jõnni tahtis vaid Kihnu Veeteed. – Kihnu Veeteede kodulehekülg. (17.01.2018)
  13. ↑ Praami “Jõnn” võõrandamine. – Äripäev Online. (29.01.2016)
  14. ↑ Mikovitš, B. Prangli vana postipaati välja vahetada ei õnnestunud. – Maaleht, 2. oktoober 2009. (17.01.2018)
  15. ↑ Reisiparvlaev Jõnn Abrukal. – Kihnu Veeteede kodulehekülg. (17.01.2018)
  16. ↑ Sarjas, A. Abrukale saabus juurde 30 šoti mägiveist. – Maaleht, 16. aprill 2012. (17.01.2018)
  17. ↑ Ormsö läks liinile. – Veebileht Läänlane (17.01.2018)
  18. ↑ Veeteede Amet võttis ehitajalt vastu parvlaeva Kihnu Virve. – Veeteede Ameti kodulehekülg. (17.01.2018)
  19. ↑ 19,0 19,1 JÕNN (3P00H05). – e-laevakinnistusraamat. (17.01.2018)
  20. ↑ Hüvasti, „JÕNN“ …. – Kihnu Mere Seltsi Facebookileht. (17.01.2018)
  21. ↑ M/S Tuuli. – Kuljetus-Savolainen Oy kodulehekülg. (17.01.2018)
Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=JÕNN&oldid=13568"