Erinevus lehekülje "Laevapoiss" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''laevapoiss''' | + | '''laevapoiss''' e junga on esmakordselt laevateenistusse võetud nooruk (harilikult teismeline, kuid Briti laevastikus oli purjelaevaajastul lubatud laevale võtta ka 9-aastasi), kes täitis laevapere liikmete korraldusi ja omandas jõukohases laevatöös töökogemusi. |
| + | |||
| + | Saanud tarvilikud teadmised, sooritanud eksami (nt pidi viima lipuliini vöörmasti tengale, tõmbama selle läbi nn [[tengamuna]]st ja liini otsaga tulema taas tekile; teekonna raskeim osa oli ronimine mööda libedat tenga - selleks soovitati kasutada märgi pükse) ja läbinud mereristsed edutati ta (mitte varem kui 1 aasta pärast) nooremmadruseks. Eesti rannapoistele oli laevapoisiks (/jungaks) minek põhiline tee meremeheks saamisel. Sõjalaevastiku jaoks valmistati laevapoisse ette [[junga]]de koolides. | ||
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
Redaktsioon: 30. märts 2010, kell 10:51
laevapoiss e junga on esmakordselt laevateenistusse võetud nooruk (harilikult teismeline, kuid Briti laevastikus oli purjelaevaajastul lubatud laevale võtta ka 9-aastasi), kes täitis laevapere liikmete korraldusi ja omandas jõukohases laevatöös töökogemusi.
Saanud tarvilikud teadmised, sooritanud eksami (nt pidi viima lipuliini vöörmasti tengale, tõmbama selle läbi nn tengamunast ja liini otsaga tulema taas tekile; teekonna raskeim osa oli ronimine mööda libedat tenga - selleks soovitati kasutada märgi pükse) ja läbinud mereristsed edutati ta (mitte varem kui 1 aasta pärast) nooremmadruseks. Eesti rannapoistele oli laevapoisiks (/jungaks) minek põhiline tee meremeheks saamisel. Sõjalaevastiku jaoks valmistati laevapoisse ette jungade koolides.
Autor: Enn Oja
