Erinevus lehekülje "Mootorpaat" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Mootorpaat''' on püsi- või eemaldatava mootori jõul liikuv [[paat]]. Mootorpaate kasutatakse mitmesugusel otstarbel. 1886. aastal katsetati Saksamaal esmakordselt 0,75-hobujõulist mootorpaati, Eestis võeti mootorpaat kasutusele 20. sajandi algul. Kalanduses hakkas esimesena mootorpaati kasutama arvatavasti A. Aksberg Aksi saarel 1905.-1906. aastal, kes hakkas 4-hobujõulise Teräsvuori mootoriga paadiga vedama kala Tallinna. Mootorpaatide kasutuselevõtt vähendas tunduvalt paadisõidu sõltuvust ilmastikumõjudest, paranes ka juhitavus ja sõiduohutus. Mootorpaadi pikkuse ja laiuse suhe on harilikult suurem kui aeru- või purjepaadil. Kaasajal on mootorpaadil puit-, plast-, kumm- või metallkere. Spordimootorpaadid jaotatakse mootori töömahu järgi võistlusklassidesse. Reaktiivmootoriga mootorpaadid on arendanud kiirust üle 500 km/h. |
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | + | {{mereleksikon}} | |
| + | |||
| + | [[Kategooria:Paaditüübid]] | ||
Redaktsioon: 1. veebruar 2013, kell 12:35
Mootorpaat on püsi- või eemaldatava mootori jõul liikuv paat. Mootorpaate kasutatakse mitmesugusel otstarbel. 1886. aastal katsetati Saksamaal esmakordselt 0,75-hobujõulist mootorpaati, Eestis võeti mootorpaat kasutusele 20. sajandi algul. Kalanduses hakkas esimesena mootorpaati kasutama arvatavasti A. Aksberg Aksi saarel 1905.-1906. aastal, kes hakkas 4-hobujõulise Teräsvuori mootoriga paadiga vedama kala Tallinna. Mootorpaatide kasutuselevõtt vähendas tunduvalt paadisõidu sõltuvust ilmastikumõjudest, paranes ka juhitavus ja sõiduohutus. Mootorpaadi pikkuse ja laiuse suhe on harilikult suurem kui aeru- või purjepaadil. Kaasajal on mootorpaadil puit-, plast-, kumm- või metallkere. Spordimootorpaadid jaotatakse mootori töömahu järgi võistlusklassidesse. Reaktiivmootoriga mootorpaadid on arendanud kiirust üle 500 km/h.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
