Erinevus lehekülje "Purjepaat" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''purjepaat''' (/purjekas) - tuule jõul purjede abil liikuv paat. Kasutatakse kalapüügil, spordis, lõbusõidul. Eesti suurtel rannikupaatidel oli kuni 20. sajandi alguseni enamasti ee...)
 
1. rida: 1. rida:
'''purjepaat''' (/purjekas) - tuule jõul purjede abil liikuv paat. Kasutatakse kalapüügil, spordis, lõbusõidul. Eesti suurtel rannikupaatidel oli kuni 20. sajandi alguseni enamasti eemaldatav mast, mis võimaldas neid paate kasutada nii purje- kui ka sõudepaatidena. Purjepaatide osatähtsus kasvas 19. sajandi lõpul kalaretkede pikenedes, sest süvamerel hakati püüdma suurte kiluvõrkudega, suurenes kutseliste kalurite rändpüügiala, samuti täiendati taglast, mis võimaldas tihedamalt vastu tuult sõita. Mootorpaatide levikul 1930ndail purjepaatide osatähtsus hakkas vähenema.
+
'''Purjepaat''', ka [[purjekas]] on [[tuul]]e jõul [[puri|purjede]] abil liikuv [[paat]]. Purjepaati kasutatati kalapüügil, nüüdisajal spordis ja lõbusõidul. Eesti suurtel rannikupaatidel oli kuni 20. sajandi alguseni enamasti eemaldatav [[mast]], mis võimaldas neid paate kasutada nii purje- kui ka sõudepaatidena. Purjepaatide osatähtsus kasvas 19. sajandi lõpul kalaretkede pikenedes, sest süvamerel hakati püüdma suurte kiluvõrkudega, suurenes kutseliste kalurite rändpüügiala, samuti täiendati [[taglas]]t, mis võimaldas tihedamalt vastu tuult sõita. [[Mootorpaat]]ide levikul 1930ndail purjepaatide osatähtsus hakkas vähenema.
  
 
Autor: Enn Oja
 
Autor: Enn Oja
  
Allikas: Mereleksikon, 1996
+
{{mereleksikon}}
  
[[Pilt:purjepaat.jpg|thumb|left]]
+
[[Kategooria:Paaditüübid]]

Redaktsioon: 14. juuni 2013, kell 09:30

Purjepaat, ka purjekas on tuule jõul purjede abil liikuv paat. Purjepaati kasutatati kalapüügil, nüüdisajal spordis ja lõbusõidul. Eesti suurtel rannikupaatidel oli kuni 20. sajandi alguseni enamasti eemaldatav mast, mis võimaldas neid paate kasutada nii purje- kui ka sõudepaatidena. Purjepaatide osatähtsus kasvas 19. sajandi lõpul kalaretkede pikenedes, sest süvamerel hakati püüdma suurte kiluvõrkudega, suurenes kutseliste kalurite rändpüügiala, samuti täiendati taglast, mis võimaldas tihedamalt vastu tuult sõita. Mootorpaatide levikul 1930ndail purjepaatide osatähtsus hakkas vähenema.

Autor: Enn Oja

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.