Erinevus lehekülje "Aer" redaktsioonide vahel
(New page: '''aer''' sm ''airo'' - labidakujuline puidust, metallist või plastist vahenbd veesõiduki käitamiseks inimjõul. Eristatakse 1- ja 2-labalisi (süsta-)aere. Tavalised 1-labalised aerud ...) |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
− | ''' | + | '''Aer''' (soome ''airo'') on labidakujuline puidust, metallist või plastist vahend veesõiduki käitamiseks inimjõul. Eristatakse ühe- ja kahelabalisi (süsta-)aere. Tavalised ühelabalised aerud toetuvad sõudmisel [[tull]]idesse või aerupesadesse, sõudmise kergendamiseks võib neil varrel käepideme läheduses olla tasakaalustav lisaraskus - tõlv. |
+ | |||
+ | Vanim ning lihtsaim ühelabaline aer on [[mõla]]. Seda kasutatakse tullideta, mõlemalt pardalt aerutamiseks (nt [[kanuu]]s), ka prikkamiseks. Mõla vars lõpeb lühikese põikpuuga - karguga. Vanaaegsetel sõudelaevadel oli aer raske ja 10...12m pikk, ühel aerul oli kuni 6 sõudjat, kes hoidsid aeru jämedasse käepidemesse tehtud sangadest. Endisaegsete kalapaatide aerud olid harilikult 3...3,3m pikad. Aerud tehti männi-, seedri- või saarepuust. Tänapäeva spordilaevade aerud võivad olla tehtud mitmest ainest. Vanim aer on leitud Inglismaalt (~ -7600.a). [[Päästeparv]]ede ja matkasüstade aerud on kokkupandavad. | ||
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
5. rida: | 7. rida: | ||
[[Pilt:aer1.jpg|thumb|left]] | [[Pilt:aer1.jpg|thumb|left]] | ||
[[Pilt:aer2.jpg|thumb|left]] | [[Pilt:aer2.jpg|thumb|left]] | ||
+ | |||
+ | [[Kategooria:Paadid]] |
Redaktsioon: 6. november 2010, kell 01:01
Aer (soome airo) on labidakujuline puidust, metallist või plastist vahend veesõiduki käitamiseks inimjõul. Eristatakse ühe- ja kahelabalisi (süsta-)aere. Tavalised ühelabalised aerud toetuvad sõudmisel tullidesse või aerupesadesse, sõudmise kergendamiseks võib neil varrel käepideme läheduses olla tasakaalustav lisaraskus - tõlv.
Vanim ning lihtsaim ühelabaline aer on mõla. Seda kasutatakse tullideta, mõlemalt pardalt aerutamiseks (nt kanuus), ka prikkamiseks. Mõla vars lõpeb lühikese põikpuuga - karguga. Vanaaegsetel sõudelaevadel oli aer raske ja 10...12m pikk, ühel aerul oli kuni 6 sõudjat, kes hoidsid aeru jämedasse käepidemesse tehtud sangadest. Endisaegsete kalapaatide aerud olid harilikult 3...3,3m pikad. Aerud tehti männi-, seedri- või saarepuust. Tänapäeva spordilaevade aerud võivad olla tehtud mitmest ainest. Vanim aer on leitud Inglismaalt (~ -7600.a). Päästeparvede ja matkasüstade aerud on kokkupandavad.
Autor: Enn Oja