Erinevus lehekülje "Ahing" redaktsioonide vahel
(alamkategooria) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | + | '''Ahing''' ehk '''västar''' on kisadega torkeriist, see on vanimaid kalastusvahendeid. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 meetrit pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga [[kalapüük]] keelatud. | |
| − | |||
| − | '''Ahing''' ehk '''västar''' on kisadega torkeriist, see on vanimaid kalastusvahendeid. | ||
| − | |||
| − | Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 | ||
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | {{ | + | {{Mereleksikon}} |
| − | [[Kategooria: | + | [[Kategooria:Püügivahendid]] |
Redaktsioon: 23. november 2012, kell 15:36
Ahing ehk västar on kisadega torkeriist, see on vanimaid kalastusvahendeid. Ahing ilmus vanema kiviaja lõpul ja levis laialdaselt keskmisel kiviajal. Kivi-, pronksi- ja varasel rauaajal oli ahingul luust, hiljem oli sel rauast otsak. Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 meetrit pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga kalapüük keelatud.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
