TRAAL

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 18. oktoober 2022, kell 16:46 kasutajalt Malle (arutelu | kaastöö) (Kirjandus)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Laeva andmed
Nimi: M-9 (1915–1918)
KM-4 (1918–1920)
TRAAL (1920–1944)
Ehitusaasta: 1915
Ehituskoht: Venemaa
Ehitaja: Berneborski laevatehas
Tüüp: miinitraaler
Kasutusest eemaldatud: 1944
Staatus: lammutatud
Maksimaalne pikkus: 21,26 m
Maksimaalne laius: 4,95 m
Süvis: 12,4 m
Mass-veeväljasurve: 58,31 t
Kiirus: 7 sõlme

Ajalugu

  • Laev ehitati 1915. aastal Venemaa Balti laevastiku miinitraaleriks I. Anitškini tehase büroo tellimisel Berneborski laevatehases. Kiil pandi 10. jaanuaril 1915 ja valmis sai ta 3. oktoobril 1915. Laeva mõõtmeiks oli 21,6 x 4,95 x 2,4 meetrit. Laeva mass-veeväljasurve oli 58,31 tonni.
  • Esimese maailmasõja aastatel kuulus alus vahilaevade 3. divisjoni, kus vedas miine ja varustust Irbe väina. Laeva esimeseks nimeks oli M-9.
  • 25. oktoobril 1917 valis laeva meeskond punase poole. 1918. aasta algul ei olnud laeva võimalik Tallinnast evakueerida ja ta langes sakslaste kätte. Sakslaste teenistuses kandis laev märgistust KM-4 ja kuulus Suchverband Ostseesse.
  • 16. oktoobril 1918 sattus KM-4 Väinameres Kassari lähistel miinile ja uppus. 1919. aasta suvel tõstsid Eesti tuukrid laeva üles ja viisid Tallinna remonti. 6. veebruaril 1920 ristiti alus TRAALiks ja 15. veebruaril võeti laev Eesti mereväe traalerite divisjoni koosseisu.
  • 1923. aastal töötas alus Mereasjanduse Peavalitsuse Traalerite osakonnas kuni selle sulgemiseni. Seejärel töötas TRAAL Kaubandus-tööstusministeeriumi alluvuses Virtsu-Kuivastu liinil reisilaevana. 1930. aastal müüdi aga firmale G. Sergo ja Ko ja jätkas samal liinil.
  • 12. oktoobril 1935 müüdi see väike reisilaev Pärnu kalaeksporttöörile August Tollile, kes laskis sellest ehitada sumplaeva. Sumplaev TRAAL oli suurim selletaoline laev ja ta vedas elusaid angerjaid Poola, Rootsi ning Saksamaale.
  • 1940. aastal natsionaliseeriti TRAAL koos teiste A. Tolli sumplaevadega ja edaspidi kasutati teda samuti kalamajanduses.
  • 3. juulil 1941 uputati TRAAL Pärnu muulide vahele laevatee blokeerimiseks. Temaga koos uputati veel läti aurik EVERI, mootorkuunar ALMA ja kuunar TURSK. Sakslased tõstsid ta omakorda üles ja pärast remonti anti alus 1. jaanuaril 1943 üle Eesti kalurite keskliidule.
  • Kui sakslased hakkasid omanikele nende vara tagastama, anti TRAAL 20. aprillil 1944 tagasi Tolli sugulastele-pärijatele. 1944. aasta sügisel pärast okupantide järjekordset vahetust asus TRAAL koos Tolli teise endise sumplaeva VILHELMiga vallikraavis nn Rikko dokis, kuna ta korpus olnud Rootsi-retke jaoks ohtlikult õhukeseks roostetanud. Sama aasta lõpul läks laev lammutamisele.

Kirjandus

  • 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.
  • 2. Kalev Vilgats. Kui August Tolli kalu eksportis [[1]]. Pärnu Postimees, nr. 167, 29 august 2013.