Madal

Madal (ingl. shoal, bank, shallow; sks. Untiefe, Bank; sm. matala; vn. мель) madalaveeline, sageli meresõidu seisukohast ohtlik ala meres, järves või jões. Madalatena tuleks käsitleda kõiki mandrilaval paiknevaid merepõhja kõrgendikke. Sagedasem on maismaa või saartega liidenduv rannamadal. Eesti merealade madalad on tekkelooliselt kulutusliku (murrutuslava) või kuhjelise (liivamadalad) päritoluga. Väike, kivine või kaljune madal on tuntud karina. Madalate tekke eelduseks on vana pinnamoe iseärasused, nt. voorelaadsed moodustised Soome lahes (Tallinnamadal, Kuradimuna) või soodsais tingimustes moodustuvad kuhjealad, nt. Lehtma sadamasuu, Naissaare sadama sissesõidutee, liivaseljandikud Sõrve sääre veealusel pikendusel. Madalaid võib esineda ka rannajoonest eemal isoleeritud veealuste „saartena“. Eesti rannikumeres on tuntumad kulutuslikud Hiiumadal e. Suurrahu (sks. Neckmansgrund), Kuradimuna (sks. Develsei), Tallinnamadal (sks. Revalstein), Apollo madal. Ulatuslikud rannamadalad ääristavad Saaremaad Vilsandi ja Harilaiu poolsaare rannikul. Eesti avarannikul ei ületa kuni 10 m veesügavusega rannamadala ulatus enamasti 5 km. Laevaliiklust ohustavad madalad tähistatakse enamasti ujuvmärgistusega, tihedama laevaliiklusega piirkondades ka tuletornidega: Tallinnamadal, Vahemadal. Kõnekeeles on madalate puhul ekslikult kasutatud ka mõistet madalik.

Allikad: Mereleksikon, 1996; EE 6, 1992; Eesti lootsiraamat, 2003; Inglise-Eesti meresõnaraamat, 2008; Hydrographic dictionary, 1994.