LIVONIA
| Laeva andmed | |
|---|---|
 ARNOLD VEIMER Turus 1984. aastal | |
| Nimi: | ARNOLD VEIMER LIVONIA TROSSÖ |
| IMO number: | 8119027 |
| Kutsung: | ESBA |
| Lipp: | Eesti |
| Kodusadam: | Tallinn |
| Klassifikatsiooniühing: | Vene Mereregister |
| Reeder: | Eesti Mereinstituut |
| Ehitusaasta: | 1984 |
| Ehituskoht: | Soome, Turu |
| Ehitaja: | Oy Laivateollisuus Ab |
| Tehasenumber: | 355 |
| Tüüp: | uurimislaev |
| Valminud: | 1984 |
| Maksimaalne pikkus: | 71,6 m |
| Maksimaalne laius: | 12,8 m |
| Süvis: | 4,5 m |
| Parda kõrgus: | 6,45 m |
| Täielik kandevõime: | 590 t |
| Kogumahutavus: | 1832 |
| Puhasmahutavus: | 550 |
| Reisijakohti: | 60 |
| Kere materjal: | teras |
| Peamasin: | 2 × 1147 kW |
LIVONIA oli Soomes ehitatud endine Eesti NSV uurimislaev ARNOLD VEIMER, mis aastast 1996 on Rootsi mereväele kuuluv tugilaev TROSSÖ.
ARNOLD VEIMER
1980. aastal tellis Nõukogude väliskaubandusorganisatsioon Sudoimport Turu laevatehaselt Oy Laivateollisuus Ab seeria uurimislaevu, millest esimene, Akademik Shuleykin, valmis 1982 ning järgnevad laevad 1983 ja 1984. Laev tehasenumbriga 355 erines eelnenuist nii sinise kerevärvi - teised olid valged - kui ka parema manööverdusvõime, külgväravate ja varustustaseme poolest[1].
LIVONIA
Eesti taasiseseisvumise järel sai laev 1991. aastal uue nime LIVONIA. Teadusasutuste ümberkorralduste tagajärjel kuulus "Livonia" alates 1992. aastast Eesti Mereinstituudi bilanssi ja jäeti Miiduranna sadamasse kai äärde seisma. Hiljem ehitati laev ümber ökoturismilaevaks ja renditi Kanada polaarturismiettevõttele Marine Expeditions, mis korraldas reise turistidele Patagooniast Antarktikasse ja Loodeväila. Ligi 100 000 krooni maksnud reisidel osalesid peamiselt Ameerika pensionärid.
LIVONIA sõitis 21. jaanuaril 1996 Marguerite'i lahele Antarktikasse. Sellega sai LIVONIA esimeseks Eesti lipu all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel lõunas. Laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog Rein Vahisalu, kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust ning kirjutas reisist raamatu "Laevaarstina Antarktikas" [2].
Kuigi Piirivalveamet oli 1996. aastal taotlenud LIVONIAt riigiasutuste ühiskasutusse, milleks oleks keskkonnaministeeriumil tulnud see tasuta bilansist bilanssi üle anda, müüs Eesti Keskkonnaministeerium välismaal korraldatud enampakkumisel 1996. aasta septembris väidetavalt võlgadesse sattunud LIVONIA 2,8 miljoni dollari eest Rootsi kuninglikule mereväele.[3][4][5] Saadud raha eest osteti 18,4 miljoni krooni eest Hoiupanga Investeerimisfondi osakuid ja müüdi need hiljem kasuga maha, teenides nii 7,8 miljonit krooni[6]. Kasumist rahastati mitme keskkonnakaitselise objekti ehitust, keskkonnakaitsepropagandat ja anti sponsorabi.[7]
Viited
- ↑ The Arnold Veimer - from Soviet research vessel to Swedish naval support. Shipgaz 2010, nr 5
- ↑ Rein Vahisalu Laevaarstina Antarktises Õhtuleht, 16. aprill 1997
- ↑ Eesti müüs ainsa teaduslaeva Eesti Päevaleht, 23. september 1996
- ↑ Ahto Järvik, Mereinstituudi direktor: Valed andmed Livonia kohta Eesti Päevaleht, 26. september 1996
- ↑ Kõik numbrid polnudki valed Eesti Päevaleht, 28. september 1996
- ↑ Keskkonnaministeerium mängis riigi rahaga Õhtuleht, 18. aprill 1998
- ↑ Minister Reiljanit ähvardab umbusaldus Postimees, 21. aprill 1998
