OLEV (miinitraaler)

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 18. oktoober 2022, kell 16:22 kasutajalt Malle (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '{{Laeva andmed | Pilt = | Pildiallkiri = | Nimi =M-2 (1912–?)<br> MK 1(?)<br> '''OLEV''' (?–1936)<br> VAINDLO (1936–1941)<br> KATŠtš No 1 (1941)<br> KATŠtš-1501 (194...')
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Laeva andmed
Nimi: M-2 (1912–?)
MK 1(?)
OLEV (?–1936)
VAINDLO (1936–1941)
KATŠtš No 1 (1941)
KATŠtš-1501 (1941) )
VAINDLO (1941–1944)
VRD 84 (1944–1946)< br>VRD 105 (1946–1948)
Ehitusaasta: 1912
Ehituskoht: Sankt-Peterburg, Venemaa
Ehitaja: V. Grighton &Co ja Ižora tehas
Tüüp: aurik
Kasutusest eemaldatud: 1948
Staatus: lammutatud
Maksimaalne pikkus: 18,8 m
Maksimaalne laius: 5,1 m
Süvis: 1,2 m
Mass-veeväljasurve: 45 t
Kiirus: 7 sõlme
Peamasin: Kaks 2-taktilist mootorit „Bolinder“, 60 hj

Ajalugu

  • Laeva ehitamist alustati 1912. aasta suvel V. Grighton & Co tehases Peterburis. Seal lasti laev vette, kuid lõpetati 1914. aasta maikuus Ižora tehases. Laeva mõõtmeiks oli 18,8 x 5,1 x 1,2 meetrit. Laeva mass-veeväljasurve oli 45 tonni. Jõuseadmeiks olid tal kaks 2-taktilist mootorit „Bolinder“ koguvõimsusega 60 hj, mis andis talle kiiruseks 7 sõlme (13 km/h).
  • Laev sai tähiseks M-2 ja ta osales I maailmasõjas miinitõkke kasvatamisel Irbe väinas. Punavenelaste pagemisel Tallinnast jäi ta siia ja teenis sakslasi MK 1 tähise all, ka sakslaste äraminekul jäi laev Tallinna maha.
  • 17.–18. jaanuaril osales OLEV Vabadussõja suurimas, Utria dessandis, kus maale saadeti 1000 meest ja võeti punastelt tagasi Narva linn.
  • 1919. aasta kevadel osales OLEV eestlastele läbikukkumisega lõppenud Heinaste dessandiüritusel.
  • 15.–18. mail oli OLEV Soome idaotsas Luuga ning Kaporje lahel. Seal osales laev dessantides Luuga jõesuus ja Peipija sadamas. Vanemleitnant Tiido Krausi juhatusel sõideti piki Luuga jõge Ingerimaa sisemusse. Jõudes jõesuust 20 km kaugusel oleva Bolšoje Kuzemkino külani peeti maha lahing punaväe rooduga, kus jäädi võitjaks.
  • Alates 28. juunist tegutses OLEV Liivi lahel, seekord Landeswehri sõjas traalerina. 29. juunil traalis ta Heinaste lähedal ja 30. juunil Daugava jõesuus.
  • 10. oktoobril tegutses OLEV Luuga ning Kaporje lahel.
  • Pärast Vabadussõja lõppu töötas OLEV Mereasjanduse Peavalitsuse Traalerite osakonnas, kus puhastas läände ja põhja suunduvaid laevateesid miinidest.
  • Jaanuaris 1923 saadeti OLEV tagasi Merejõududesse, kus tegutses traaleri ja abilaevana. 13. mail 1936 sai laev uueks nimeks VAINDLO.
  • 1940. aastal võeti laev Balti laevastikku, kus 15. juulist 1941 sai ta uueks tähiseks kaatertraaler KATŠtš No 1. Kümme päeva hiljem sai laev aga uue tähise KATŠtš-1501.
  • KATŠtš-1501 pani 27. augustil 1941 koos Balti laevastiku vahilaevadega BURJA, SNEG ja TSIKLON Tallinna sadamaisse ja reidile 112 miini. Päev hiljem läks ta suure laevakaravani koosseisus Tallinnast Venemaale, kus 7. septembril võeti arvele väikese miiniveeskjana ja sai tagasi oma endise nime VAINDLO. 1944. aastal sai temast tuukripaat VRD 84 Balti laevastiku tagalateenistuses. 17. jaanuarist 1946 muudeti see tähis VRD 105-ks. 28. augustil 1948 anti laev lammutamiseks.

Kirjandus

  • Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.