EVA-320

EVA-320 on Eesti hüdrograafialaev.

EVA-320
Ehitaja	Uusikaupungin Työvene OY, Soome, Uusikaupungi
Konstruktsioon	Alumiiniumist 2-kereline 1-tekiline 2 hüdrokäituriga
Mõõtmed	18,0x6,7x0,9 m, parda kõrgus 1,87 m; 57 GT, 17 NT, kandevõime 6,16 t, veeväljasurve 33,5t
Peamasinad:	2x368 kW Scania DST 1174m43K
Abimasin	Vetus Peugeot 34 KW, generaator 12 KW, ~380v 2 jugakäiturit FF 375 S
Ankrud	60+40 kg, ankruotsad 2x50m ø 10mm
Hüdrauliline kraana	FASSI 2,6t
Kiirus	kuni 20 sõlme, mõõdistamisel 3 – 9 sõlme.
Sõidupiirkond	kuni 20 miili varjumispaigast, lainekõrgus kuni 2 m
Päästeparv	LR 86/10p
Meeskond mõõdistamisel	laevajuht, mehaanik, hüdrograaf
koikohti	5
Kodusadam	Tallinn

Laevajuhtimise-, side- ja avariivahendid

• Magnetkompass Suunto D135.
• Güro Anschütz Standard 20.
• dGPS seade Northstar 941XD.
• ECDIS d'Kart Navigator.
• radar Furuno 1510Mk-2.
• kajalood Furuno FCV 611.
• autopiloot Furuno FAP 330.
• GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048.
• NAVTEX NCR 300A.
• EPIRB Tron 40S, SART Tron.
• kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110.

Mõõdistamisseadmed

• 400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar kahes industriaalarvutis,

mõõdistatava riba laius 2 veesügavust + laeva laius (6m).

• Mõõdistamissagedus

madalas(kuni 10 m vees) 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samaaegselt saab registreerida ühes kanalis kuni 4 kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge.

• Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
• Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
• Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas ja Monitor tüüpi profileerijad.
• Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastus tarkvara AEGIR (valmistatud R-süsteemid OÜ poolt).

Elu- ja töölugu

• 1997 ehitatud Soome, Uusikaupungi, Uusikaupungin Työvene OY;
• 1997 01. sept. Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga nr. 43A 20. augustist nimetati kapteniks Kalle Kuus.
• 1997 04. sept. K. Kuus vabastati Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 48A alusel kapteni ametikohalt;
• 1997 03. nov. akti alusel vastu võetud, omanik Eesti Veeteede Amet, maksumus 10 226 161 EEK;
• 1998 16. märts Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 14 A nimetati kapteniks Peedu Sammalsoo;
• 1998 05. juuni registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320, MMSI 276197000, kutsung ES2338;
• 1998 03. aug. omanik Eesti Vabariik, riigivara reg. nr. 31000072, valdaja Transpordi- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet, Tallinn, Valge 4;
• 1999 paigaldati mõõdistusseadmed: OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit korpuste vahel 2 kanalit kummaski korpuses ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes) ja OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Sattel raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutasime Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
• 1999 22. juuli esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügonil näitas, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust.
• 1999 aug.- sept. mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
• 1999 okt. Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid;
• 1999 nov. mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
• 2000 24.- 25. mai toimus esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimine Rukki ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutasime laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektse ja täpse lausmõõdistamise puhul ei ole jäiktraalimine kohmakuse, töömahukuse ja ebakindluse tõttu vajalik.
• 2000 27. nov. ümber registreeritud, registri nr. 5R00K20;
• 2000 sept. mõõdistati Kihnu sadam.
• 2000 nov. mõõdistati Miinisadam.
• 2001 jäävabal talvel mõõdistasime Tallinna lahte.
• 2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid.
• 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased.
• 2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes, Pärnu lahes; kokku 366,7 km² S-44 ERI klassi nõudeile valdavalt mõõdistatud alasid.
• 2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 korpuste vahel ja 2+2 korpustes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (ca 6m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur;
• 2003 Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõiduteede mõõdistamine, alustasime HELKOM'i laevateede mõõdistamist Soome lahes.
• 2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures-Katlas.
• 2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes, asendasime MRU-tüüpi kaldeanduri güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega.
• 2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid.
• 2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes.
• 2007 mõõdistati Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses.
• 2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega, mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel;
• 2009 kasutusele võeti nii NAVSTAR kui GLONASS satellite kasutav Topcon Net G3 GPS seade,

mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes;

• 2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres.
• 2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes.
• 2012 mõõdistati Soome lahe E-osas ja Väinameres, laevale paigaldati võimekam (kuni 100m) lehviksonar, loobuti korpusevahelistest eraldi andureist.

Allikad:

• [1] Eesti Laevaregistrid 2001, Tallinn 2001;
• [2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 08.02.2013;
• [3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded 1995 – 2012 (VA arhiivis).