AEGNA
AEGNA 1-tekiline teraskerega reisi-kaubaaurik
- 1904 tellis ühe Kieli konsortsiumi poolt 170 kajutikohaga reisilaev nimega ADLER;
- 1904 08. okt. lasti Saksamaal, Kiel'is Howaldtswerke's vette1200 hj auruturbiiniga reisilaev tehasenumbriga 392, tellija ei nõustunud laeva vastu võtma, nii jäetigi ta tehase juurde (katse-) näidislaevana ( Versuchsschiff); kogumahutavuseks mõõdeti 594 brt, mõõtmed 59,54x7,64 m;
- 1912 ehitatud Kiel Howaldswerke ümber, peamasin 750 hj 3-astmeline aurumasin, 2 katelt, omanik Hamburg-Amerika Line, kodusadam Hamburg, kasutati kuurortliinidel ranna- ja lõbusõidulaevana;
- 1914 12. nov. mobiliseeriti Kaiserliche Marine, klassifitseeriti abilaatsaret-päästelaevaks [4],[11], 177 voodikohta, san-personal 11, meeskond 18 tsivilisti ja 10 sõjaväelast;
- 1918 13. nov. tagastati omanikule [11];
- 1926 asendati katlad Hamburg, H. C. Stülcken, 260 m², 12,5 kg/cm², söevaru 50 t;
- 1935 SEEADLER GER, omanik L. Köster Altonast, kodusadam Hamburg, kutsung DHAE, reg. nr. 4214;
- 1935 06. dets. osteti 30000 Saksa RMK eest, osanikud G. Sergo jt [5];
- 1936 25. apr. kantud kinnistusregistrisse nr. 1079/707, AEGNA EST;
- 1936 16. mai registreeritud AEGNA EST [5];
- 1936 18. mai tegi kapten R. Sergo juhtimisel esimese Eesti lipu all sõitva laevana esimese reisi liinil Tallinn – Helsingi, sooritas nädalas kaks plaanilist reisi, lisaks tellimusreisid; AEGNA saabumisega liinile langesid piletihinnad 25 % [8];
- 1936–40 sõitis ta Tallinna–Helsingi liinil. Laevas oli 250 reisijakohta, ekskursiooni korral kuni 375;
- 1940 mõõtmed [1]: 671,34 brt, 294,12 nrt, kandevõime 270 t; 59,45x7,65x3,40 m; klassiühing GL 100 A4 Ostsee; kutsung ESRG, kodusadam Tallinn osanikud: G. Sergo, R. Sergo, B. Sergo, M. Sergo, J. Koor, A. Luntsi, U. Alkvist, J. Tammekand, E. Vast;
- 1940 aug. Eesti inkorporeerimisel N Liitu natsionaliseeriti, AEGNA SU, omanik Eesti Riiklik Merelaevandus;
- 1941 08. juuli päästis miiniplahvatusel vigastatud ja seejärel madalale aetud EVEROLANDA,l ellujäänud ja viis Leningradi [3];
- 1941 24. aug. kuulus Tallinnast Leningradi läinud konvoisse [3];
- 1941 lõpul sai uueks nimeks VOLKOV SU või VOLHOV? see väide pole kinnitust leidnud;
- 1944 veebr. allveelaevade baaslaev Leningradis [7];
- 1944 23. nov. teel Porkalast Tallinna sõitis kohamääramisvea tõttu Aegnast põhja pool rannamadalale ja varkistus järgnenud tormi ajal [13];
- 1944 võeti üle nõukogude mereväe käsutusse;
- 1946 nimetati ümber VOLKOV SU või VOLHOV SU (väide pole leidnud kinnitust);
- 1947 kasutati vrakki õppelaskmisel märklauana ja purustati lõplikult (see väide pole kinnitust leidnud);
- 2010 vraki on laine ja jää laiali lõhkunud, põhjas on selgelt näha mootori osad, sõuvõll, vint ja muid laevaosi; Meremuuseumis oleva laeva kella leidis A. Ossiptšuk [19];
==Elulugu== |
==Allikad:==
|