Rahvusvaheline Mereorganisatsioon

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 3. september 2015, kell 23:26 kasutajalt Madli (arutelu | kaastöö)
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon
Lühendnimi: IMO
Nimi teistes keeltes: International Maritime Organization
Asutatud: 1948
Asutajad: ÜRO
Liikmed: 171 riiki
Juht: Koji Sekimizu (alates 2012)
Peakorter: London
Valdkonnad: meresõidohutus
Tegutsemispiirkonnad: kogu maailm
Töötajaid: umbes 300
Töökeel(ed): inglise, prantsuse, hispaania
Tunnuslause: Safe, secure and efficient shipping on clean oceans
Koduleht: [www.imo.org www.imo.org]

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on rahvusvaheline merendusorgansatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös merendusvaldkonna esindajatega, et edendada meresõidu ohutust ja vältida merereostust. IMO peakorter asub Londonis.

IMO struktuur

Kõrgeim organ on assamblee, millesse kuuluvad kõik liikmesriigid ja mis koguneb kord kahe aasta jooksul. Igal assambleel valitakse nõukogu, mis on IMO täitevorgan.

Nõukogu 40 liiget valitakse kolmest kategooriast. A-kategooria 10 liiget on suurimad laevandusriigid, Läänemere äärest kuuluvad sellesse kategooriasse Norra ja Venemaa. B-kategooria 10 liiget valitakse riikide seast, milles merekaubandusel on suur osatähtsus, Läänemere äärest kuuluvad sellesse kategooriasse Saksamaa ja Rootsi. C-kategooria 20 liiget valitakse riikide hulgast, milles merevedu või laevajuhtimine on olulised tegevusalad ning nii, et esindaksid kõiki maailma geograafilisi piirkondi. Läänemere äärest on selle kategooria kohaselt nõukogu liige Taani.

Assamblee otsused valmistatakse ette valdkondlikes komisjonides ja alamkomisjonides.

Veeteede Amet on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liige alates 31. jaanuarist 1992.

IMO dokumendid

IMO dokumentide jaoks on olemas andmebaas IMODOCS, millele on tasuta ligipääs ning kus on peaaegu kõik dokumendid on saadaval kolmes töökeeles - inglise, prantsuse ja hispaania keeles. Komisjonide aruanded, assambleede resolutsioonid ja nõukogu otsused on saadaval kuues ametlikus keeles: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania.

Välislingid