Rahvusvaheline Mereorganisatsioon
| Rahvusvaheline Mereorganisatsioon | |
|---|---|
| Lühendnimi: | IMO |
| Nimi teistes keeltes: | International Maritime Organization |
| Asutatud: | 1948 |
| Asutajad: | ÜRO |
| Liikmed: | 171 riiki |
| Juht: | peasekretär Kitack Lim (alates 1. jaanuar 2016) |
| Peakorter: | London |
| Valdkonnad: | meresõidohutus |
| Tegutsemispiirkonnad: | kogu maailm |
| Eelarve: | 65 772 000 £ (2016-2017) |
| Töötajaid: | umbes 300 |
| Töökeel(ed): | inglise, prantsuse, hispaania |
| Emaorganisatsioon: | Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) |
| Tunnuslause: | Safe, secure and efficient shipping on clean oceans |
| Koduleht: | www.imo.org |
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (International Maritime Organization - IMO) on rahvusvaheline merendusorgansatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös merendusvaldkonna esindajatega, et edendada meresõidu ohutust ja vältida merereostust. IMO peakorter asub Londonis.
Eesti Vabariik allkirjastas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni asutamiskonventsiooni 31. jaanuaril 1992 ning ühines konventsiooniga 11. veebruaril 1992.[1] Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ühineda Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga 11. veebruaril 1992.[2]
IMO struktuur
Kõrgeim organ on assamblee, millesse kuuluvad kõik liikmesriigid ja mis koguneb kord kahe aasta jooksul. Igal assambleel valitakse nõukogu, mis on IMO täitevorgan.
Nõukogu 40 liiget valitakse kolmest kategooriast. A-kategooria 10 liiget on suurimad laevandusriigid, Läänemere äärest kuuluvad sellesse kategooriasse Norra ja Venemaa. B-kategooria 10 liiget valitakse riikide seast, milles merekaubandusel on suur osatähtsus, Läänemere äärest kuuluvad sellesse kategooriasse Saksamaa ja Rootsi. C-kategooria 20 liiget valitakse riikide hulgast, milles merevedu või laevajuhtimine on olulised tegevusalad ning nii, et esindaksid kõiki maailma geograafilisi piirkondi. Läänemere äärest on selle kategooria kohaselt nõukogu liige Taani.
Assamblee otsused valmistatakse ette valdkondlikes komisjonides ja alamkomisjonides.
IMO dokumendid
IMO dokumentide jaoks on olemas andmebaas IMODOCS, millele on tasuta ligipääs ning kus on peaaegu kõik dokumendid on saadaval kolmes töökeeles - inglise, prantsuse ja hispaania keeles. Komisjonide aruanded, assambleede resolutsioonid ja nõukogu otsused on saadaval kuues ametlikus keeles: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania.
Välislingid
Viited
- ↑ Välisministeeriumi teadaanne. Välisministeeriumi 20. juuni 2012. a teadaanne – RT II, 20.06.2012, 4.
- ↑ Eesti Vabariigi ühinemise kohta Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1948. aasta Genfi konventsiooni ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni 1944. aasta Chicago konventsiooniga. Ülemnõukogu 11. veebruari 1992. a otsus – RT 1992, 6, 85.
