AEGNA

Laeva andmed
Nimi:	AEGNA
Kutsung:	ESRG
Lipp:	Eesti
Kodusadam:	Tallinn
Klassifikatsiooniühing:	Germanischer Lloyd
Reeder:	G. Sergo jt
Ehituskoht:	Kiel
Ehitaja:	Howaldtswerke
Tellitud:	1904
Vette lastud:	8. oktoober 1904
Esimene reis:	1912
Ümber ehitatud:	1912
Teenistuse lõpp:	1946 ?
Liin:	Tallinn-Helsingi
Kasutusest eemaldatud:	1947
Staatus:	vrakk lagunenud
Maksimaalne pikkus:	59,45 m
Maksimaalne laius:	7,45 m
Süvis:	3,4 m
Puhas kandevõime:	270 t
Kogumahutavus:	671 brt
Puhasmahutavus:	294 nrt
Kiirus:	15 sõlme
Reisijakohti:	375
Kajutikohti:	170
Kere materjal:	teras
Peamasin:	1200 hj Zoelly auruturbiin
Kütusetankid:	50 t sütt
Laevapere:	26

AEGNA oli ühetekiline teraskerega Eesti reisi-kaubaaurik, mis sõitis aastail 1936-1940 Tallinn-Helsingi liinil.

Sama nime kannab Saaremaa Laevakompanii reisilaev AEGNA

Ajalugu

ADLER

• Mahutavus [1]: 671,34 brt, 294,12 nrt. DW 270 t
• Kiirus kuni 15 sõlme
• Reisijakohti 200, meeskond 26

• 1904 tellis üks Kieli konsortsium 170 kajutikohaga reisilaeva nimega ADLER.
• 8. oktoobril 1904 lasti Saksamaal Kielis Howaldtswerke laevatehases vette 1200 hj Zoelly auruturbiiniga reisilaev tehasenumbriga 392. Tellija ei nõustunud laeva vastu võtma, nii jäetigi see tehase juurde katse- või näidislaevana (Versuchsschiff). Laeva kogumahutavuseks mõõdeti 594 brt, pikkus oli 59,54 m, ja laius 7,64 m.
• 1912 ehitati ADLER Kieli Howaldswerkes ümber, peamasinaks sai 750 hj-line 3-astmeline aurumasin. Laeval oli 2 katelt. Laevaomanikuks sai Hamburg-Amerika Line ning kodusadamaks Hamburg. ADLERit kasutati kuurordiliinidel ranna- ja lõbusõidulaevana.
• 12. novembril 1914 mobiliseeris ADLERi keiserlik merevägi (Kaiserliche Marine) ja see klassifitseeriti abilaatsaret-päästelaevaks [4],[11]. Laeval oli 177 voodikohta, 11-liikmeline sanitaarpersonal ning meeskonnas 18 tsivilisti ja 10 sõjaväelast.
• 13. novembril 1918 tagastati laev omanikule [11];
• 1926. aastal asendati katlad uutega: Hamburg, H. C. Stülcken, 260 m², 12,5 kg/cm², söevaru 50 t.
• 1935 sai nimeks SEEADLER GER, omanik oli L. Köster Altonast, kodusadam endiselt Hamburg. Kutsung oli DHAE ja registreerimisnumber 4214.

AEGNA

• 1935 06. dets. osteti 30000 Saksa RMK eest, osanikud G. Sergo jt [5];
• 1936 25. apr. kantud kinnistusregistrisse nr. 1079/707, AEGNA EST;
• 1936 16. mai registreeritud AEGNA EST [5];
• 1936 18. mai tegi kapten R. Sergo juhtimisel esimese Eesti lipu all sõitva laevana esimese reisi liinil Tallinn – Helsingi, sooritas nädalas kaks plaanilist reisi, lisaks tellimusreisid; AEGNA saabumisega liinile langesid piletihinnad 25 % [8];
• 1936–40 sõitis ta Tallinna–Helsingi liinil. Laevas oli 250 reisijakohta, ekskursiooni korral kuni 375;
• 1940 mõõtmed [1]: 671,34 brt, 294,12 nrt, kandevõime 270 t; 59,45x7,65x3,40 m; klassiühing GL 100 A4 Ostsee; kutsung ESRG, kodusadam Tallinn osanikud: G. Sergo, R. Sergo, B. Sergo, M. Sergo, J. Koor, A. Luntsi, U. Alkvist, J. Tammekand, E. Vast;
• 1940 aug. Eesti inkorporeerimisel N Liitu natsionaliseeriti, AEGNA SU, omanik Eesti Riiklik Merelaevandus;
• 1941 08. juuli päästis miiniplahvatusel vigastatud ja seejärel madalale aetud EVEROLANDA,l ellujäänud ja viis Leningradi [3];
• 1941 24. aug. kuulus Tallinnast Leningradi läinud konvoisse [3];
• 1941 lõpul sai uueks nimeks VOLKOV SU või VOLHOV? see väide pole kinnitust leidnud;
• 1944 veebr. allveelaevade baaslaev Leningradis [7];
• 1944 23. nov. teel Porkalast Tallinna sõitis kohamääramisvea tõttu Aegnast põhja pool rannamadalale ja varkistus järgnenud tormi ajal [13];
• [4] ja [17] väitel langes 1941 sakslaste valdusse ja kasutati saartevaheliseks liikluseks;

VOLHOV

• 1944 võeti üle nõukogude mereväe käsutusse;
• 1946 nimetati ümber VOLKOV SU või VOLHOV SU (väide pole leidnud kinnitust);
• 1947 kasutati vrakki õppelaskmisel märklauana ja purustati lõplikult (see väide pole kinnitust leidnud);
• 2010 vraki on laine ja jää laiali lõhkunud, põhjas on selgelt näha mootori osad, sõuvõll, vint ja muid laevaosi; Meremuuseumis oleva laeva kella leidis A. Ossiptšuk [19];
• Laevajäänuste asukoht: 59°36,260'N; 24°43,732'E

Viited

• [1] Eesti kaubalaevastik 1940. Parandused ja täiendused kuni 7. veebr. 1940. Tallinn, 1940 Veeteede Talituse väljaanne;
• [2] ERA-1091-1-1912;
• [3] Õun, M. Võitlused Läänemerel. Suvi 1941. Tallinn, 1996;
• [4] Schmelzkopf R. Estland zur See 1918-1940. Schiffahrtsgeschichte eines kleines landes in Europe. Strandgut, Cuxhaven , 1996;
• [5] ERA-1091-1-1954;
• [6] ERA-1091-1-1918, natsionaliseeritud laevad ja nende omanike nimekirjad;
• [7] Kask Tõnu Eesti Merelaevanduse taastamine pärast II maailmasõda Eesti Laevanduse Aastaraamat 2007;
• [8] Uus laev Tallinna-Helsingi liinil. Päevaleht 18.05.1936;
• [9] Eesti laevade register 1936. Parandused ja täiendused 1. jaanuarini 1936. Veeteede Valitsuse väljaanne Tallinn, 1936
• [10] Rothe C. Schiffe der Welt. Welt der Passagierschiffe unter Hammer und Sichel. Busse Seewald DSV-Verlag GmbH, Hamburg, 1994;
• [11] Gröner E. Die Deutsche Kriegsschiffe 1815 – 1945. Begründet von Erich Gröner† Fortgeführt von Dieter Jung und Martin Maass. Band 5: Hilfsschiffe II: Lazarettschiffe, Wohnschiffe, Schulschiffe, Forschungfahrzeuge, Hafenbetriebsfahrzeuge (I). Bernard & Graefe Verlag. Koblenz 1988.
• [12] Õun, M. Võitlused Läänemerel. Suvi 1941. Tallinn, 1996;
• [13] Справочник Суда Министерства морского флота, погибшие в период Великой Отечественной войны 1941-1945 гг. — М.: ГПИНИИМТ «Союзморниипроект», 1989
• [14] http://forums.airbase.ru/2007/11/t58845--parokhody-sssr-i-ne-tolko.html
• [15] http://forum.flot.su/showthread.php?t=2999
• [16] http://www.diving.ee/articles/art069.html
• [17] http://www.miramarshipindex.org.nz/
• [18] http://sovnavy-ww2.narod.ru/depots/typ_civil.htm#aegna
• [19] http://livehouse.ee/sukeldum;