Kajalood

Kajalood on hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse laeva kiilu ja merepõhja või laeva ja vees oleva objekti vahelist kaugust. Kajaloodi töö põhineb selle ajavahemiku mõõtmisel, mis kulub laeva põhja paigutatud ultrahelikiirgurist lähtunud helisignaali jõudmiseks mere põhja (või objektini) ja selle tagasipeegeldumiseks. Kajaloodi põhiosad on ultraheligeneraator, hüdroakustiline kiirgur ja vastuvõtja, võimendi ning indikaator. Kiirguri ja vastuvõtja ehitus on sarnane, nad võivad olla kas magnetostriktsioonil või piesoelektrilisel efektil põhinevad vibraatorid, mis muundavad elektriimpulsi sondeerivaks heliimpulsiks ja vastuvõetud heliimpulsi elektriimpulsiks. Vahemaa mõõtmise täpsus oleneb impulsi pikkusest. Väikeste vahemaade mõõtmisel kasutatakse lühikesi (kuni 0,5 ms) ja kõrge sagedusega (10 kHz) impulsse, suurte puhul pikemaid (kuni 20 ms) ja madala sagedusega (kuni 200 Hz) impulsse. Sügavusindikaatorina rakendatakse pöörlevaid neoonlambiga numbreid näitava kuvariga näitureid, digitaalindikaatorit ja elektrokeemilisi või elektrotermilisi märkureid. Kalapüügiks tarvitatavail kajaloodidel on sügavusnäituris ka elektronkiiretoru, mille ekraanil on peale merepõhja nähtav ka kalaparv. Kajaloodid võivad mõõta sügavust vahemikus 0,1—12 000 m (täpsusega kuni 0,01%), oma eesmärgi poolest jagunevad nad navigatsiooni-, hüdrograafia- ja kalapüügikajaloodideks. Kalalaevanduses on rööbiti tavaliste vertikaalse traktiga kajaloodidega kasutusel muudetava traktiga kajaloodid ehk hüdrolokaatorid ja ruumilise kujutisega kajaloodid ehk sonarid. Nüüdisajal on võimalik hüdroakustiliselt mõõta nii kalade pikkust kui nende arvu. Parimaid tulemusi on saavutatud firmade Furuno ja Simrad kajaloodidega.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.