PIKKER (1940)

Laeva andmed
Vahilaev PIKKER 1940. aastal
Nimi:	PIKKER (1940-1941) KIIEV (1941-1942) LUGA (1942-1945) ILMANEN (1945-1948) RION (1948-1961) KAMA (1945-1957) MOSKOVSKI UNIVERSITET (1961-1978)
Ehitusaasta:	1938-1940
Ehituskoht:	Tallinn, Eesti
Ehitaja:	Tallinna Sadamatehas
Tüüp:	Vahilaev
Kasutusest eemaldatud:	1978
Staatus:	lammutatud
Maksimaalne pikkus:	58 m
Maksimaalne laius:	7,2 m
Süvis:	2,4 m
Mass-veeväljasurve:	500 t
Kiirus:	18 sõlme
Kere materjal:	teras
Peamasin:	kaks 950 hj diisemootorit
Laevapere:	43 meest
Relvastus:	2 x 75 mm kahurit, 1 x kaheraudne „Maxim“-kuulipilduja, *50 miini

Ajalugu

Viimaseks laevaks, millega esimese vabariigi aegne Eesti sõjalaevastik täienes, oli vahilaev PIKKER. 11. juunil 1937 anti valitsuse otsusega Tallinna Sadamatehasele ülesanne ehitada uus vahilaev. Laev ehitati aastail 1938–40 Tallinna Sadamatehases. Laeva veeväljasurve oli 500 tonni. Laeva pikkus oli 58 m, laius 7,3 m ja süvis 2,4 meetrit. PIKKER sai relvastuseks kaks 75 mm suurtükki, õhutõrjerelvaks aga kaheraudse „Maxim“-kuulipilduja. Algselt oli laeva ülesandeks ette nähtud ka allveelaevade hävitamine ja seetõttu pidi ta oma põhja alla saama ultrahelilokaatori ehk sonari allveelaevade avastamiseks. Sonar oli tellitud Saksamaalt, kuid vahepeal alanud II maailmasõja tõttu seda tegelikult ei saadud.

Avastatud allveelaevu pidi PIKKER hävitama süvaveepommidega, vajaduse korral sai PIKKER pardale võtta kuni 50 miini.

Laeva jõuseadmeiks olid kaks 950 hobujõulist diiselmootorit, mis andsid talle kiiruseks 18 sõlme. Laeva meeskond oli 43-liikmeline. PIKRI iseärasuseks oli see, et teda kavatseti kasutada ka Eesti Vabariigi presidendi välisreisideks, mistõttu on teda nimetatud ka Presidendi jahtlaevaks. Presidendi ruumid olid ahtris, masinaruumi taga ja koosnesid elu- ning magamisruumist. Need olid viimistletud pähklipuuga, tugitoolid olid aga kaetud tulipunase nahaga. Meremehed nägid selles värvis halba ennet, ruumi kujundanud kunstnikud jäid aga oma värvivalikule kindlaks. Presidendi ruumide peal oli ruumikas, umbes 20-kohaline salong suurte akendega, aga ka laeva komandöri kajut, mis samuti koosnes elu- ja magamisruumist. Laeva vööris peatekil olid ohvitseride eluruumid, nende all meeskonna ruumid.

PIKRI kere ehitati Sadamatehase basseini kail, tõsteti siis kahe kraanaga vette ja ehitati basseinis edasi. Algselt oli alus määratud Piirivalve Valitsusele, kuid laeva valmissaamisel 11. mail 1940 anti ta koos meeskonnaga Merejõududele. Laeva komandöriks määrati kaptenmajor Ferdinand Schmiedehelm.

Kui PIKKER valmis sai, oli Eesti veel iseseisev riik. Värskeltvalminud PIKKER tegi paar reisi tuletornide varustamiseks, samuti mindi koos ülejäänud laevastikuga Loksale traditsioonilisse suvelaagrisse. PIKKER oli Merejõudude merelaevastiku koosseisus allveelaevade divisjoni emalaevana ja tema komandör ühtlasi selle divisjoni ülem. Seal käisid siis LEMBITU ja KALEVI ohvitserid ka söömas.

1940. aasta punane riigipööre tabaski Eesti sõjalaevastikku Loksal. Laevastikku päevapealt keegi kimbutama ei tulnud, kuid kuuldud uudised viisid meeleolu alla. Õppused lakkasid, vanemad ohvitserid suvitasid rannas, nooremad ohvitserid tegelesid meeskondadega veel vaid vormitäiteks. Varsti tuligi Loksale vene suurtükipaat ja konvoeeris PIKRI Tallinna.

Tallinnas saadeti suurem osa meeskonnast kuuajalisele puhkusele. Puhkuselt tagasi tulles leiti, et laevas on venelasest komissar, kaks vene signalisti ja raadiotelegrafist. PIKKER saadeti nüüd Hankosse, mis peale Talvesõda oli läinud venelastele mereväebaasiks. Seal osales ta iga päev õppustel, kus oli Vene torpeedokaatritele sihtimisharjutustel märklaevaks.

Peagi tuli PIKKER Tallinna, et provianti võtta ja pisiremonti teha. Seejärel sai ta käsu sõita Kroonlinna ja tuua sealt Tallinna N. Liidu sõjalaevastiku rahvakomissar Nikolai Kuznetsov.

Kuznetsovile PIKKER meeldis ja meie presidendijaht määrati Balti laevastiku juhtkonna jahilaevaks. Laev värviti üleni valgeks, nimi jäi esialgu siiski samaks, senine relvastus võeti maha ja asendati 1941. aasta alul ühe 45 mm suurtükiga vööris.

Veel mõned korrad käis PIKKER Hankos, siis ühel päeval merel olles vahetati sini-must-valge punalipu vastu. Varsti peale seda vahetati venelasest komissar eestlase vastu. Uueks komissariks sai Ülo Taigro, kes sama aasta kevadel oli laeval teeninud messipoisina.

Saksa-Vene sõja alates võeti PIKRILT eestlastest meeskond maha ja asendati venelastega. Kui venelased mõned päevad hiljem sõitu läksid, sulasid peamasinatel laagrid. Ilmselt jäid õlikraanid masinameeste vilumatuse tõttu avamata. 28. augustil, kui Tallinnast lahkus suur, üle 200-laevaline karavan, oli PIKKER jälle töökorras ja läks Kroonlinna poole teele koos teistega. Teel võeti PIKRILE miiniplahvatusest vigastatud laeval MINSK olnud haavatud ja reisijad.

Järgnevail aastail seisis PIKKER Leningradis Neeval, kus oli Balti laevastiku juhataja admiral Tributsi käsutuses staabilaevana. 2. detsembril 1941 sai laev uueks nimeks KIIEV. 15. märtsil 1942 sai KIIEV uueks nimeks LUGA. Peale sõda nimetati laev ümber ning uueks nimeks sai ILMANEN ja ta saadeti Tallinna, kus teda Miinisadama töökodade abiga kohandati N. Liigu valitsuse jahtlaevaks Musta mere jaoks. Tekkide kohale valmistati päikesekatted ja laevale tehti uus mööbel.

Mustale merele saadetud ILMANEN sai 21. juulil 1948 uueks nimeks RION. Temal sõitsid ringi Stalin ja Molotov, hiljem Hruštšov.

1961. aastaks anti RION üle Moskva Ülikoolile ning ta sai endale uue nime MOSKOVSKI UNIVERSITET. Mõnda aega sõitis ta uurimislaevana, kuni 1978. aasta paiku lammutati.

Viited.