TASUJA (pukser-jäämurdja)

Laeva andmed
Jäämurdja TASUJA talvisel merel
Nimi:	GERKULES (1910 – 1918) HERKULES (1918 – 1919) TASUJA (1919 – 1956) MB-128 (1956 – 1959) OT-65 (1959 – 1965)
Ehitusaasta:	1909
Ehituskoht:	Sankt-Peterburg, Venemaa
Tüüp:	Jäämurdja
Sõsarlaevad:	SILATŠ
Vette lastud:	1909
Kasutusest eemaldatud:	1965
Staatus:	lammutatud
Maksimaalne pikkus:	46,9 m
Maksimaalne laius:	10,2 m
Süvis:	5,3 m
Mass-veeväljasurve:	753 t
Kiirus:	12 sõlme (maksimaalne)
Sõidukaugus:	1125 meremiili
Kere materjal:	teras
Peamasin:	aurumasin, 1250 hj
Laevapere:	31

Ajalugu

• Laeva ehitamist alustati Peterburis 1909. aastal, samal aastal lasti laevakere vette. Valmis sai laev 1910. aasta juunikuus, ehitati jäämurdjaks ning sai nimeks GERKULES.
• GERKULESe kogumahutavus oli 592 brutotonni (sõjalaevana veeväljasurvega 753 t). Mõõtmetelt oli laev 46,9 meetrit pikk, 10,2 meetrit lai ja süvis oli 5,3 meetrit. 1250 hobujõuline aurumasin andis talle kiiruseks kuni 12 sõlme (20 km/h). Söevarust jätkus 1125 meremiili (üle 2000 km) läbisõiduks. Meeskond oli 31-liikmeline.

Enne I maailmasõda toodi GERKULES Tallinna sadamasse Peeter Suure merekindluse jäämurdjaks.

• I maailmasõja ajal pandi talle peale kaks 102 mm kahurit ja klassifitseeriti suurtükilaevaks. Ülesanneteks oli hävitajate ja traalerite saatmine ning vahipidamine Soome lahe suus.
• 1918. aastal viisid sakslased laeva Liepajasse, kus ta sai uueks nimeks HERKULES. 1. aprillil 1919. aastal saadi Briti laevastiku abiga HERKULES sakslastelt üle võetud ja nädal hiljem jõudis laev Tallinna. 9. aprillil 1919 määras Merejõudude juhataja Johan Pitka HERKULESe jäämurdjana sõjalaevastiku koosseisu. Laeva komandöriks sai Benjamin Valter. Järgneva nädalaga monteeriti HERKULESele relvastus: vööritekile kaks 75 mm kahurit ja ahtritekile üks 130 mm/55 B7 Pattern 1913 kahur.
• Lahinguks valmis seatud HERKULES läks 16. aprillil 1919 merele. 6. ja 8. mail 1919 osales ta Liivi lahel Heinaste dessandis. 15.-16. mail 1919 osales ta Soome lahe idaosas Luuga jõesuu dessandis. 17. mail 1919 osales ta Kaporje lahes Peipija dessandis.
• 20. juunil 1919 nimetati senine HERKULES ümber TASUJAKS ja klassifitseeriti ametlikult suurtükilaevaks, uueks komandöriks sai mitšman Rudolf Gildemann. Nädal hiljem alustas ta koos teiste Eesti sõjalaevadega Liivi lahel sõjategevust Landeswehri vastu. 1919. aasta 29. juuni õhtul tulistas TASUJA oma 130 mm kahurist Riiast kirde pool olevat Carnikava mõisa. Carnikava mõisas olnud landesveerlased taganesid üsna kiirelt. Kuid mitte kauaks, kuna peatselt tegid landesveerlased vasturünnaku ja võitsid Carnikava mõisa tagasi. 1. juulil 1919 tuli TASUJA koos hävitajaga LENNUK tagasi ja avas uuesti tule Carnikava mõisa pihta.
• 1919. aasta oktoobris sõdis suurtükipaat TASUJA Soome lahe idaosas, osaledes Krasnaja Gorka operatsioonis. 15. novembrist 1919 monteeriti TASUJA-l relvad maha ja temast sai jälle jäämurdja, kuna kõik võimsamad jäämurdjad olid Eesti vetest ära viidud.
• 1920. aastal anti TASUJA Mereasjanduse Peavalitsuse käsutusse kuni 1940. aastani. Rahuajal töötas TASUJA laevade abistamisel peamiselt Pärnu piirkonnas, aga kui vaja, ka Väinameres ja Soome lahes. Laevu abistas ta Tallinna sadamasse sisse- ja väljasaamisel. TASUJA oli tunduvalt nõrgem kui SUUR TÕLL, vajadusel abistasid raskemates töödes laevad teineteist. TASUJA ülesandeks oli veel kevadeti tulepoide paikapanek ja sügiseti nende ärakorjamine. Samuti aitas vajadusel TASUJA avariiliste laevade päästmisel ja pukseerimisel. Raskematel talvedel pidi TASUJA abistama väiksemaid jäälõhkujaid-puksiire Tallinna sadama akvatooriumi lahtihoidmisel.
• 1929. aasta ja 1937. aasta talvel veebruaris oli TASUJA renditud Gdynia sadamat lahti hoidma.
• 1938. aasta jaanuaris rentis G. Sergo & Ko TASUJA mõneks reisiks Helsingisse, kui reisilaev AEGNA enam sõita ei saanud.
• 1939. aasta lõpust oli ta korduvalt renditud NSVL baaside ja sõjalaevade teenindamiseks.
• Kahel korral käis TASUJA välisvisiidil. 30. augustist kuni 2. septembrini 1937 käis ta riigivanem Konstantin Pätsiga ja 28. kuni 31. jaanuarini 1939 kindral Johan Laidoneriga Soomes.
• 1940. aastal võeti TASUJA Balti laevastiku käsutusse. 28. augustil 1941 viidi ta laevakaravani koosseisus Tallinnast Kroonlinna. Sama aasta 1. detsembril oli ta Soome lahe idasopis jäämurdetööl, kui Saksa lennuk viskas pommi laeva korstnasse. Pomm ei lõhkenud, vaid jäi pidama laevakeresse. TASUJA läks Kroonlinna, kus pommi üritati välja võtta. Selle ettevõtmise käigus pomm lõhkes, 13 meest sai surma ja jäämurdja uppus.
• 1942. aastal tõsteti TASUJA merepõhjast, remonditi korda ja sama aasta 26. oktoobrist oli laev jälle käigus. Pärast sõda tegutses TASUJA Balti laevastikus puksiirina. 1956. aastal sai TASUJA endale uueks nimeks MB-128. Ühel hetkel jäid aga vana jäämurdja aurumasinad nõrgaks ja teda hakati kasutama ujuvkatlamajana. 18. juunil 1959 sai laev endale uue tähise OT-65. 1965. aastal läks OT-65 vanarauaks.

Viited

• 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918 – 1940. Sentinel 2014 Tallinn.
• 2. Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918 – 1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.
• 3. Mati Õun. Hanno Ojalo. 101 Eesti laeva. Varrak 2015 Tallinn.
• 4. Mati Õun. „Suur Tõll“ ja teised Eesti jäämurdjad. Sentinel 2005 Tallinn.